Ah ma kirjutan parem rajast, kui väikest kriitikat vöetakse paraku pidevalt asjatu irisemisena, siis on parem keskenduda muule :)
Meil oli väga hea plaan jöuda kohale vähemalt tund aega enne A-raja starti, aga läks nii nagu tavaliselt, st olime kohal täpselt natukene hiljem kui oleks vöinud, samas ei jäänud ka mittemidagi tegemata. Muidugi pidi napilt Tallinna poolt tulles enne seda Türi-Allikut tegema meeldiva auringi Türi lähipöllumaadel, mis röövis natukene väärtusliku aega, aga hiljem pühapäeva varahommikul oli hea tödeda, et näe siin me juba autoga söitsime. Tänu tollele tobedale ringisöidule saime muidugi väga hea parkimiskoha kohe vöistluskeskuse körval – seega alustuseks oli viga tehtud ja edu saavutatud :)
Start kanuudesse ei tähendanud head, sest vaevalt 10-15 meetrise jöe peal ca 150 kanuud ei töotanud teab mis laulupeo ringkäiku. Stardialasse sisenemise jätsime elegaantselt viimasele hetkele, siis pole aega pödeda, vaid saab kohe panema hakata :)
Kanuu
Start>1: Start oli sisuliselt kiirendus kanuudeni, ise samal ajal oma vöistkonnakaaslate nime hüüdes – päris koomiline. Veider oli ka see, kuidas ma napilt ühest kanuust kinnisaanuna pidin mingeid meha paadi juurest ära ajama :) Tagantjärgi tarkusena olgu öeldud, et oleks pidanud pigem jooksma kanuurivi löppu kui algusesse, sest startida tuli ju nö edasi sinnapoole kuhu jögi suundus. Selle asemel aga takerdusime mingise mudakraavi, kuhu keegi üleliia kiirustades sisse ei tahtnud minna ja väga rapsima ka ei hakanud, sest esimese asjana kanuuga ringi käia oleks ka tobe olnud. Lasime siis suuremal massil ära madistada ja lükkasime paadi veele. Esimesse punkti minek oligi üks suur jöel risti olevatest kanuudest mööda manööverdamine, korra etendasime ka ise seda risti jöel olemist. Suure sahmimise käigus olin nii palju suutnud tähele panna, et punkt on Türi tehisjärvel ja sinna pääsemiseks peab kanuud tassima. Kuivörd massid olid endiselt koos, mis koos, siis väga palju kaarti jälgima ei pidanud vaid pidi lihtsalt kallast rihtima seal, kus juba hulk kanuusid ees oli. Lihtne :)
Aeg: 20:33 ja koht etapil 118, st meie taga oli veel oma 30 paatkonda. Poleks arvanudki.
1>2>3: Lihtne, lihtsalt söua :) Önneks oli vöistkonnas ka neljas abiline, vool – selleta oleks asjad palju halvemad olnud. Nüüd jäi meil isegi vöimalusi teistest mööduda. Üks paatkond ei saanud juhtimisega üldse hakkama ja tundub, et seal oli väikest moodi kodusödagi ohus. Kohtasime neid ka hiljem kuskil rattarajal, hea et nad selle tüli pärast ei katkestanud :) Kolmanda punktiga meil nats vedas ka, peatasime kanuu täpselt öiges kohas ja Käts vöttis punkti filigraanse täpsusega. Igaljuhul oli jögi veel nii umbes 200 meetri ulatuses kahe liikmega kanuusid täis, köik nad höikasid erinevaid nimesid :) Arvatavsti möödusime nii mönestki tiimist, seda näitab ka etapi koht, mis pole meil kanuus just tavapärane. Tänud veel ühele Kalevipojale, kes pärast meile külje pealt sissesöitu nii enda kui ma meie paadi kerge käeliigutusega poolenisti kaldale tömbas ja pärast ka lahti töukas.
1>2: 17:03, etapi koht 111 – kokkuvöttes 118.
2>3: 8:45, etapi koht 69 – kokkuvöttes 104 (oleme niivörd-kuivörd möödunud 114’st tiimist – kreit saksess)
3>4: See oli küll nats tüütu andmine, aga no tühja kah ega seal jöe peal annagi midagi eriti välja möelda ja kuivörd meid ei sunnitud järve peal kanuutama, siis olen tänulik allavoolu kanuutamise eest ning minupoolest vöis see ka igav olla:) Neljas punkt tuli nii äkki, et me ei osanud seda mitte veel oodata – me oleks ikka veel möne käänaku mölatanud. Miks me üldse 
punkti läheduses kahtlema hakkasime on see, et ühtäkki tuli roostikust keegi Anti (ma isegi ei tea, kes ta nime ütles, aga kuskilt just seda nime kuulda oli), kes ilmselt otsis oma paatkonda. Kuivörd ühtki seisvat kanuud läheduses ei paistnud, siis oli see Anti ikka veidramast veidram ilumutus. Ta ise ei tundunud väga önnetu olevat. Jäime siis hetkeks möttesse, et äkki ongi punkti koht. Kohe roostiku taga paistis ka jöesopp, mis osutuski öigeks sopiks. Imelikult vara, aga mis sai meil selle vastu olla :)
Aeg: 32:07, etapi koht 115 – kokkuvöttes 112 (poleks arvanudki, et nii paljud meist taas mööda läksid)
4>5>6: Jälle tühipaljas mölatamine, kuid endiselt allavoolu – seega jah, röömuga :) Ma ei tea kuidas öige oli, aga me söitsime kanuuga enne kaldale ja alles seejärel lasime Kädi sillale turnima. Kädi vöttis punni ja meie Merliga rebisime kanuu kaldast üles. Peab ütlema, et see kallas oli jube järsk. Osad tiimid askeldasid otse seal punkti juures oma kolmandat liiget punktini upitades – ma ei usu, et see kiirem oli.
4>5: 12:08, etapil 105 – kokkuvöttes 112.
5>6: 11:51, etapil 119 – kokkuvöttes 112.
Kanuus veetsime kokku aega 1:42:28 ja koht 112. Oleks saanud kindlasti ka paremini, aga oma nörgima ala osas me ei kurda.
Jalgsi-veeala-jalgsi
6>7: Siin polnud midagi möelda, lihtsalt tuli mööda kallast punuma panna ja peale 1:40 jooksma saada on ikka jube rööm, st ausalt – ma jooksin kohe mönuga :) Punkti viisid muidugi ka sellised lohad, et möelda polnud vajagi – ainult jöudu oli vaja. Punkt oli väga elegaantselt kaelani vees – kui seal poleks massi ümberringi olnud, siis oleks punkti leidmine töeline meistritükk olnud :)
Aeg: 7:28, etapil 38 – kokkuvöttes 110 (ehee – me vist tahtsime ikka väga joosta, koht esineljakümnes jooksuetapil pole meil just tavapärane saavutus)
7>8: Proovisime enda märjaks tegemist (st ujumist) edasi lükata nii palju kui vöimalik ja seetöttu valisime plaani, mille olin juba välja möelnud kanuus (mingi punkti juures Kädit oodates) – jooksime tagasi kuuendasse punkti, et seal mööda teed kaheksandasse minna. Ma arvan, et meie puhul oli see igaljuhul vöiduvariant, sest tee peal sai joosta – seal pokumaal me seda ilmselt teinud ei oleks.
Aeg: 19:50, etapil 89 – kokkuvöttes 103.
8>9>10: Siin polnud O-oskustest suurt tolku, sest tuli lihtsalt minna mööda rada, mis eelnevad sada tiimi ette olid astunud – noh teate, suht möttetu. Käimist sisustasid vaid höiked – kraav, auk, muda, oks, libe oks, vesi jnejne, sest taganttulijat pidi ju hoiatama. Ikkagi tujutu astumine. Kuid peab tänama korraldajaid, et öises udus oli seal maruilus – isesisesvalt poleks ma sinna sellisel kellaajal kunagi sattunud. Köik, peaaegu köik hetked olid sellised, et vot oleks nüüd fotokas, küll siis teeks alles ilusad pildid.
8>9: 9:22, etapil 90 – kokkuvöttes 99.
9>10: 20:07, etapil 98 – kokkuvöttes 99 (nojah, seal ei saanudki kellestki mööduda, sest köik köndisid ühtlases rivis)
10>12: Seisime seal 10′ndas punktis üsna nöutult, et noh rajal oli oldud ca 2:20 ja töenäoliselt tulemas oli veel 6, rattaalas kuivi riideid polnud – vette minek ei tundunud hea ideena. Pealekauba arvestades seal pokumaal liikumise kiirust ei tea ju ka, kas me oleks seda läbinud oluliselt kiiremini kui 45 minutit. Pilk kaardile ütles, et saame kuni 16′nda punktini kuiva nahaga – otsustasime loobuda jöe ületusest. Olen siiani veendunud, et tegime öigesti. Kustutasime siis tuled, et mitte äratada liigset tähelepanu ja suundusime mööda kraavi äärt 12′nda poole. Tagantjärgi targana vöiks öelda, et oleks pidanud rohkem lagedal püsima, mitte metsa vehele rapsima minema, sest see mets oli nii tihe, et töenäoliselt valges ma sinna metsa ei läheks ja sealt 11′ndast tulijad pidi ju ometigi ühel hetkel taas üle jöe tulema – küllap oleks me nende lohale sattunud. Kusjuures ma tundsin seda, mida tundsid liidrid, nii et keegi pole rada ette tampinud oli see roostikus kulgemine ikka paras pain in the ***. Eniveis – ühel hetkel jöudsime sellele vajalikule lohale ja noh siis oli jälle tavaline mööda rada astumine.
Aeg: 29:36, etapi kohta ei tea, sest see polnd ju plaanipärane – kokkuvöttes 98 (kohaliselt me küll midagi ei vöitnud, kokkuvöttes pigem kaotasime 45-trahviminuti näol, aga vahetpole see oli teadlik valik)
12>13>14>15: Siin ei olnud mittemingt orienteerumist, see oli rongkäik – könni vöi jookse nagu vaja ja muud ei midagi. Ma oleks tahtnud orienteeruda, oleks tahnud erinevaid rajavalikuid – krdimakrdimakrt.
12>13: 10:42, 122 – 98
13>14: 7:58, 40 – 97 (ehee, me tegime selle punktiga veel väikese rajavaliku vea – ei tea mis moodi see 40’s aeg tuli)
14>15: 8:54, 127 – 97
15>16: Algul mötlesime liikuda pisut tagasi, et siis mööda söiduteed tehisjärveni liikuda, aga kuna see lageda äär oli ka (löpuks ometi) kuiv ja kindel maapind, siis tundus ka see pärast tundidepikkust soos sumpamist ideaalne liikumistee. Teel oli oldud 3:16, ma ei tea miks, aga seljakoti olin ma jätnud rattaalasse, see tähendas seda, et 3 ja pool tundi polnud ma midagi söönud ega joonud. Nälg hakkas natuke segavaks faktoriks muutuma. Tegime sellest Merliga omavahel juttugi – Kädi kuulas meid natukene ja ütles siis tasasel häälel, et mul on kaks müslibatooni. Kädi – tagasihoidlikus on voorus, aga oma sööki tuleb seiklusspordis vöistkonnakaaslastele juba varakult pakkuda :) Igaljuhul päästis see müslibatoon mu päeva, st öö :) Mönikord on elu ikka ilus.
Aeg: 22:36, 106 – 94 (ei tea kus me kolmest vöistkonnast möödusime, ma ei näinud ühtegi)
16>17>18: Me olime seal pokumaal köndides juba pikalt jöudnud arutleda selle üle, et usutavasti ei kästa niisama ujuda, sest ohutuse möttes on see tsipa ebareaalne vöi no kui kästakse, siis meie jookseme ringi ümber järve ja ujume sealt, kust peab köige vähem ujuma. Ja riided (st pluusid) vötame ka seljast, sest tahaks pärast kuiva pluusi selga. Kuiv muidugi oli päris suhteline möiste :) Küll mu rööm oli suur kui ma nägin kummiröngastega inimesi mööda järve kallast jooksmas. Vötsime pikkade varrukatega riided seljast ning kukkusime jooksma. Teisel pool järve loobusime veel mönedest riideesemetest ja sipsti järve. Ai pagan kuidas ujumine ei ole ikka üldse minu ala – eriti riietega ujumine. Minu Xdreami raskemad hetked olid need 50 meetrit (vöi vähemgi?), mis ma seal vees pidin veetma. Fuihh :) Eriti ebaaus oli see, et üks mees ujus mu’st mööda röngas jalgade vahele pandud ja kaaslane hoidis veel sellest röngast kinnigi – paar tömmet ja läinud nad olidki. Karjuv ebaöiglus :) Tagasi järve teisele kaldale minek oli agoonia.
16>17: 9:32, 75 – 75 (see teine number on mingi viga)
17>18: 11:02, 119 – 94
18>19>20: Olime ju Merliga Türil paar suve tagasi jalkalaagris, st teed järve äärest ära me teadsime ja öige tänava valik polnud ka teab mis suur meistriteos. Natuke proovisime joosta ka, aga neljas tund joomata mängis siinkohal suurt rolli ja ma väga värske enam ei olnud. Pigem köndisime.
18>19: 18:12, 64 – 98 (64’s aeg jooksuetapil, kus me väga ei jooksnud, tundub imelikult hea – ei tea kus need teised vöistkonnad siis rändamas käisid?)
19>20: 12:05, 133 – 98
Jalgsietapi löpus olime rajal olnud 4:11 ja koht 98 – möödusime 14’st vöistkonnast. Arvan, et selline harju keskmine. Oleks saanud ka orienteeruda, mitte rivis köndida, siis oleks olnud parem. Sest öine orienteerumine on mu lemmik ja arvestades B-raja üldist taset, siis töenäoliselt oleks me sellega töusnud.
Ratas I
20>21: Pärast 4-tundi seiklussporti maitseb jöujook ja vesi hoopis teistmoodi kui muidu. Proovige, siis teate :) Pressisin veel jogurti ja pool banaani siss, panin villased (!!!) kindad kätte ja läksime külmast lödisedes rattale (st mina ja Kädi külmetasime, Merlil tundus köik OK olevat). Ma ei tea kui ma oleks veel jöes käinud, siis oleks ma juba tunde varem vappekülmas olnud. Igaljuhul – ma olin seda ratast nii kaua oodanud, pärast köike seda eelnevat oli rattasöit nagu puhkus. Isegi mäest üles söitmine oli puhkus. Valisin esimesse rattapunkti minekuks vöibolla natukene teise tee kui üldmass ilmselt läks, aga mulle tudnus niimoodi hea :)
Aeg: 23:24, 88 – 95 (ilmselt jäid need kolm tiimi me selja taha rattaalas, sest ei meenu, et tee peal oleks kellestki möödunud)
21>22: Kuskil seal jalgsietapil keset ööd lambivalgel tundus see punkt nr 22 justnagu koht metsas olevat – önneks selgus lähemal uurimisel, et punkti viib koguni tee :) Tee ei osutunud küll väga rattaga söidetavaks, aga nagu ennegi öistel Xdremidel ette on tulnud, jäeti rattad metsa alla “ühte kohta” ja punkti mindi jala. Oli ka paar julgemat, kes sellel teel rattaga 
proovisid ukerdada, aga ilma tundus mugavam. Teel punkti tuli meile vastu suur mass inimesi ja puntkist tulles tuli meile vastu suur mass inimesi, st ees polnud kedagi nagu väga püüda ja taganttulijad tundusid ka piisavalt kaugel olevat. Igav :)
Aeg: 23:30, 83 – 94
22>23: Tagantjärgi targana tundub, et köige öigem valik oleks olnud söita läbi selle valiorienteerumise ala ja sealt nö paremalt punkti, aga tee siht, mis viis punkti löppes kahjuks Madissaare juures ning metsa läbimine rattaga tundus tol hetkel möeldamatu. Sel hetkel olime me muidugi juba piisavalt kaua rajal olnud ja väsinud pea ei taibanud kohe, et sel kaardil on valge ju lage ja lagedat mööda oleks saanud punkti viiva metsasihini küll. Isegi kui üle lageda poleks saanud, siis lageda serva mööda oleks ikka saanud. Aga noh teadupoolest on nii, et kui ei jaga pea, siis jagavad jalad. Panimegi siis sealt vasakult ringi – oli see vast kütmine, oma 15-20 km’i vähemalt. Hea vähemalt, et vahepeal uus asfalt maha oli pandud – see oli väsinud vaimule vajalik. Seal Piiumetsa kandis jöudis järele meile üks meeskond (number teadmata), kellele ennast kohe kavalalt tuulde haakisime ja saime seega päris hea hooga punktini. Ajavördlus ei anna paraku päris objektiivset ülevaadet, sest meil oli tee peal üks sunnitud peatus – see jook, mis ma seal rattavahetuses ära jöin, tahtis jube kiirelt mu seest välja saada. Otsustasin mitte kannatada ja tegin pigem peatuse, et hiljem kiirem olla :)
Kui ma saaks anda edasi löhnasid, siis päris kindlasti ei annaks ma edasi seda löhna, mis seal punkti lähedal sihi ja kraavi ristis oli, sest siis lahkuks siit blogist viimanegi lugeja. Arvan, et seal oli kuskil mingi surnud loom vms, sest see hais oli vängeim, mida ma tundnud olen. Yaiks!
Aeg: 65:29, 109 – 96 (ühe punkti vahe mööda teed söites ei peaks olema üle tunni – see on juba nagu mingi rattaralli, see ei ole seiklussport)
23>24: Kui me algul olime otsustanud minna uuesti suurele teele tagasi ja siis ülevalt punktile peale, aga kuna see metsasiht tundus täitsa söidetav ja rahvast sealt poolt nagu tuli, siis otsustasime metsasihi kasuks. Mul tekkis korraks isegi imeline selginemine ja ma taipasin, et valge on ju lage ja see tähendab seda, et see vahepealne ala peaks olema ratsastega ületatav. …ja oligi – seal olid koguni mingid masina jäljed. Oi röömu :) Punkti minek oli juba labane. Isegi lagedast sai mönusalt otse üle söita – seal lagedal kohtasime üht meeskonda, kes oleks pidanud ammu eiteakus olema, aga küllap on neil möni lugu rääkida sellest, kuidas nad viga tegid.
Aeg: 25:00, 42-92 (kreit saksess – 42-koht on meie jaoks tubli tegu ja tähendab, et me teevalik önnestus 100%)
24>25: Otsustasin taas massidest nati erineda ja panin esimesest ristist, kust köik paremale ära keerasid hoopis otse suurele teele, sealt mööda väiksemai teid punktini. Ma tundsin ennast ratta seljas NII hästi ja selle tuules söitmise oleme me ka aastatega selgeks saanud, st vedasime Merliga vaheldumisi päris korraliku tempoga ja seda näitab ka etapiaeg. Samas ilmselt on osa ka rajavalikus – kui kriitiline mass oleks tulnud samamoodi kui me, siis töenäoliselt ei oleks me aeg 43’s. Siit mulle endale teadmine järgmisteks kordadeks – usalda sisetunnet ja tee omad valikud. No tegelikult ma muidugi teadsin, et need kohad kus löpuks ometi saab määravaks O-oskus, mitte räige füüsiline jöud, vöivad osutuda meie leivaks. Natuke osutusidki – sepikuks vähemalt :) Ja üleüldse teen tasustamata reklaami Miry kaardihoidjatele – see hoiab kaardi väga hästi stabiilselt paigal ja mul polnud kordagi raskusi kaardilugemisega hoo pealt. Jah, omatehtud oli ka päris hea, aga spetsalus on veel parem.
Aeg: 27:54, 43 – 89
25>26: Puude lugemine oli v. äge lisaülesanne. Täpselt Xdreamile sobiv. Me jagasime ülesanded nii, et ma lugesin köik, mille ümber oli lint ja Merli ning Kädi lugesid need, mis jäid lindi sisse – liitmistulemusena saime kokku 69 puud. Seda oli vist vähe ja 7 trahviringi oli tösiasi. Erinevalt Libahundi jäljest olid trahviringi lühikesed ja mitte suurt jöudu nöudvad.
Aeg: 10:30, 110 – 92
Valikorienteerumine
Kuna enne meid oli seal olnud vähemalt 92 tiimi, siis ega suurt muret ei olnudki, tuli lihtsalt punktid läbi astuda. Legendi järgi ei tundunud 77’s just väga löbus ettevötmine olema (saar tiigis), aga önneks sai sinna peaaegu, et kuiva jalaga. Pahkluuni vette minek oli selle Xdreami tähenduses kuiva jalaga pääsemine. Kuigi ma enam joosta ikkagi üldse ei jaksanud, aga vöistkonnakaaslastele päris piduriks ka kaelas ei tahtnud olla, siis panin veel viimased jöuvarud mängu ja pressisin joosta.
Aeg: ca 27 minutit (ma ei viitsi täpselt arvutada), koht 99
Ratas II
30>31: No ega enam suurt möelda olnudki, tuli lihtsalt vötta veel väsinud kehalt viimast ja pressida-pressida-pressida. Töusul (!!!) ja laskumisel söitsime eest ära ühel naiste tiimil ja meeste tiimilgi. Sellist mööda sirget teed söitu oleks ma vöinud jätkatagi, kuigi ikkagi ega see väga seiklussportlik ei olnud. Viimane punkt oli sama, mis kaks aastat tagasi – no kuulge korraldajad, ma palun natukenegi viitsimist – natu-natu-natukene. Päris kahju kohe.
Aeg: 29:10, 84 – 86 (töus 13 kohta? – tundub ulmeline)
31>F: Siin ei olnud midagi meölda, sest seda etappi olin ma juba korra läbinud. Vötsin Kädi tuulde, söitsime Merlile järgi (ja tuulde) ning finiš oli nagu lapselalin :)
Aeg: 8:56, 52 – 90 (langus 4 kohta tundub taas liiga ulmeline)
Kokkuvöttes lisandus ajale veel 45 trahviminutit, st koguaeg 9:26:32 – kokkuvöttes koht 95, naiskondadest 10. Pole paha, kuigi oleks kindlasti saanud ka paremini.
Kanuu 8,4 km, jooks ca 15-16 vist ja ratas 52,6 (kaardi järgi 11,14). Kuivörd ratta keskmine kiirus on 20 km/h’s, siis pole see väga Xdreamilik.
Üldiselt oli ikka vaimuvaene rada. A-rada pakkuda pole mötet, sest vaadates kuidas meid B-rajal ilmselt kalendriga vöitnud A-raja vöistkonnad hommikul pärast seda kui me olime juba pesemas ja söömas käinud alles kanuuetaiple suundusid, siis – ei aitäh. Korraldajaid tuleb austada ning nende pühapäeva sisustamine minusuguste ootamisega oleks lubamatu ebaviisakus ning igal etapil ajaliimi töttu katkestada ka ei tahaks.
Ülejäänud jutt on mu eelmises postituses. Ja jään endale kindlaks – “… korraldajatele – laske Siimul rada teha. Siim keeran küll nati üle vindi ja kiusab sportlast, aga ta teeb väga-väga-väga huvitavaid radasid. Mis peamine – vaheldusrikkaid“
Kuu aja pärast jälle – sport on ägä!
ps kuna mul puudub vöimalus A3 sisse skännida, siis on tegin kaardist pilti ja panin need üles – väga head ei saanud, aga suure pingutuse korral saab aru küll :)
Ei tea, kas Tour de France’st saab täna Tour de Lance vöi ei? Mitte, et ma mingi väga suur jalgrattaspordi fänn oleks, aga käesoleval aastal peavad küll korraldajad Lance’le tuhat tänu ütlema, sest just tänu tema comebackile pööratakse tuurile oluliselt rohkem tähelepanu. No näiteks nagu mina – eelmise aasta tuurist pole mul suurt aimugi, meelde on jäänud vaid palju dopingujuttu. Ma muidugi olin eelmisel aastal Ühes Teises Kohas ja seal oli tuur küll viimane asi, millele möelda.
8+1 kohaga buss tegi neil töusudel päris kiunuvat häält – need töusud ei olnud üldse tema maitse. Ma absoluutselt ei kujuta ette, mismoodi nendest töudusest peaks veel rattaga üles saama.
sest see on küll vaieldamatult köige raskem töus – 138,5 kilomeetrilt ja 249 meetri körguselt hakatakse ronima finišisse, mis on 28,5 kilomeetri kaugusel ja 1912 meetri körgusel – ehk et 1663 meetrit töusu. Kaunis :) Kuid jällegi – mismoodi organism seda töusu talub?
