Tähendab, ma arvan, et saade Tantsud Tähtedega on igati tore saade – ma ju vaatasin seda ja puha eksole. Aga. Ei ole vaja toppida seda teemat igalepoole. Ma arvan, et see saade jälitab mind ja eile sai ta löpuks mu kätte. Paganamani.
Käisin ühel jöulupeol. Mingil hetkel nägin silmanurgast Merle Klandorfi. Esialgu arvasin, et ta on ka peol löbusalt aega veetmas, aga kussasellega – ta tegi tööd. Hakkas kohe kiitlema kui tore on tantsimine ja kes ikka korra on tantsinud, see tahabki tantsida. Ja üleüldse on see tantsimine üks marulahe tegevus, köikidele meeldib. KÖIKIDELE! Hallloooo – mismöttes? Kui ma ei oska laulda, siis ma ei laula. Ja kui ma olen korra laulnud, ei tähenda, et ma peaksingi nüüd laulma ja käima kuskil lauluringis. Ei tea kui Merle korra orienteeruma saata ja tal saavad jalad mustaks ning äkki on isegi vill varba all – kas siis talle hakkabki meeldima see ala? Sest KÖIGILE meeldib. Novot noh!
Peotants (või võistlustants) on sport ja las ta jääb sinna. Tädi ise oli oma tegevusest ja tantsimisest nii öhinas, et hirm oli vaadata. Samas muidugi niimönigi (kaasa arvatud mina) tömbus tegevusest körvale – neid önneks just ei sunnitud tantsima. Hea seegi!
Aga tõesti, palun – unustatagu see tähetantsu teema. Valus.
