Vaatasin eile ETV pealt dokumentaali “Darfur, unustatud põrgu” – mind jäi see teema hullult painama. Üleüldse on dokumentaalid head, mul on endalgi kahju, et ma neid tihedamalt ei vaata, sest neid vaadates ühelt poolt teadvustad justkui iseendale, et kui kohutavas oludes inimesed mõnel pool maailmas elavad ja samas on reality-chek – minu elu on ikka paganama hea. See, et aegajalt enne palgapäeva raha napib, on ikka paganama väike mure.
Alati kui olen taas möne dokumentaalfilmi ära vaadanud, luban endale, et hakkan neid nüüd tihedamalt vaatama. Mulle meeldib kui ma oman mingitki laiapöhjalist ülevaadet maailma asjadest. Mul tekib peale filmi vaatamist pea alati hull tahtmine nimetatud teema kohta võimalikult palju korraga teada saada ja siis muudkui otsin ja otsin ja otsin. Töö ajast muidugi :) Ja tänan väga, et on olemas internet, kust leiab sisuliselt köike.
ETV Välisilm esitleb annab maailmapildi avardamiseks suurepärase vöimaluse – “Igal esmaspäeval pärast aktuaalsete välispoliitiliste sündmuste ja Eesti välispoliitika kommentaari esitleb Välisilm päevakajalist dokumentaalfilmi.” – arhiivi leiab siit (vähemalt ühel filmil oli olemas ka wmv fail). Järgmisel (12.04) esmaspäeval “Püha sõja läkitused (Jihad TV, Inglise 2006)”:
Film on lastele ebasoovitav! Videokaadrid naeratavatest enesetapupommitajatest ja peade maharaiumisest on solvatud moslemite pühas sõjas lääne vastu sama tähtis relv nagu lõhkeaine. Kuid erinevalt viimasest on see Interneti vahendusel kogu maailmas kättesaadav, et liitlasi innustada ja vaenlasi heidutada. Lisades sellele igapäevased teleuudised tsiviilelanike kannatustest ja tapmistest, avaneb masendav pilt. Ometigi on see tegelik elu. Filmi autor Paul Eedle ei otsi süüdlasi, vaid püüab mõista, milline on igapäevase vägivalla ja propaganda mõju islamimaade kasvavale põlvkonnale ning selle kaudu ka läänemaailmale.
Ausalt, sellest Darfuri konfliktist polnud ma öieti enne eilset kuulnudki. Suht harimatu muidugi, aga see-eest tean ma paljudest asjadest, millest möni välispoliitikast huvitatud inimene ei tea. Noh, midagi ikka leiab.
Wikipedia War in Darfur. Põhimõtteliselt on tegu ehk kodusöjaga, kuhu välismaailm puutuma võibolla ei peakski, aga kui viiakse läbi sisuliselt genotsiid, siis niisama pealtvaatamine tundub ka vale. Ei sekku eriti USA ega ka Hiina, sest mölemil on oma nö kasu mängus. Eriti Hiinal, kes kaitseb Sudaani eriti kiivalt. Sisuliselt võideldakse õli pärast – no sellesama töttu on maailmas teinegi sõda, milles USAl on üsna suur söna rääkida. Paraku on too sõda Sudaanis toonud endaga kaasa ka ühe valitseva rahvuse ülemvöimu teiste, väiksemate, üle. Pilt mida eilenähtud filmis näidati, lisaks kommentaarid, oli pehmelt öeldes öudutekitav. Oli üks mees, kes oli rahuvalvajana Sudaanis käinud, näinud korduvalt erinevaid tapatalguid… ühel korral kui oli sisuliselt olukord, kus kolmele rahuvalvajale oli nö vastaseks 500 mässulist, leidis ta, et tal ei ole seal midagi teha. Vastuhakk tähendaks surma. Mees läks lihtsalt erru.
Rahvusvahelised abiagentuurid keelduvad riiki minemas, kui valitseb olukord nagu seal hetkel parajasti on. Samuti keeldub Sudaan kedagi sisse laskmast, olles koguni valmis södima NATOga (mis inseenesest tundub naeruväärne). Relvarahu kuulutatakse küll välja vist paar korda aastas, aga ega see ei tähenda veel, et sellest ka kinni peab pidama. Ja nii lihtsalt jätkubki kestev vägivald. Masendav. Väga masendav.
Kuigi iseenesest jääb ikkagi arusaamatuks, miks ei võeta midagi otsustavamalt ette. Juudid toovad igal vöimalikul hetkel esile 6 miljoni juudi tapmist teise maailmasöja ajal… nüüd on tapetud küll oluliselt vähem inimesi, mis aga ei muuda olukorda paremaks. Ei tea miks maailma valitsev juudikogukond nüüd midagi ette ei võta.
Ah, mis ma ikka jutustan – lugege parem neilt linkidelt
Darfum – ja D vitamiin
Kõrini Euroopa Liidu «murest» Darfuri pärast (28.03.2007, Postimees)
Darfuri õudustele pole lahendust leitud (18.12.2007, Postimees)
Kiire ülevaade, sellest, mis on toimunu ning nagu näha toetab ka Eesti Darfuri põgenikke

Mõned pildid leiab siit Darfur: Twenty Years of War and Genocide in Sudan (ka too eelnev on sealt võetud)
Päris koledaid (kuid vastikult reaalseid) pilte leiab ka lihtsalt, kui toksida google’sse Darfur ja võtta valik pildid – images.google.com
Ja löpetuseks – tuleb endale hankida need filmid (ilmselt tegelikult pole see väga vöimalik, aga plaan vöiks ju olla) The Devil Came on Horseback, They Turned Our Desert Into Fire, Darfur Now, Sand and Sorrow, Facing Sudan, Screamers, Beyond the Sun.
Olen mõelnud aegajalt, et ma töötaks heameelega mönes heategevusorganisatsioonis, mis aitab kriisipiirkondi. Muidugi ei tahaks ma otseselt konfliktipiirkonda sattuda, aga saate aru küll, eksju. Tegelikult oleks see (heategevusorganisatsioonis töötamine) ka vöimalik, aga köik jääb oma laiskuse ja ettevõtmise taha kinni. Ka mugavus, peamiselt jah – mugavus.
juuni 16, 2008 at 12:23 p.l.
[...] head pildid. 13. juuni postitus on ”Faces of Sudan“, seostub mu positusega “Darfur, unustatud põrgu“. Üks pilt ütleb kindlalt rohkem kui 100 söna, st [...]