Sportimist tuleb ikka alustada tasa ja targu, seetöttu jooksin eile päevakul C-rada – minusugusele (taas)algajale sportlasele küll. Starti minnes polnud ma tegelikult veel päris kindel, et mis raja ma valin, kas C vöi B, aga kuna B klass viidi ka kaardi kirde osas asuvasse sohu, siis sinna ma end pressima ei hakanud. 3,16 km’i 13 kp’ga on mulle küll ja veel. Ja oligi.
Etapiaegasid vaadates selgub, et alustasin ikka väga ettevaatlikult. Kuna mul polnud aimugi kuidas mu jalg vastu peab, siis alustasin eriti ettevaatlikult – jooksin ringi mööda teed. Nagu tulemustest selgub saavutasin ümmarguse 30′nda aja 42 võistleja hulgas. Alustuseks hea küll, eks. Peale esimest punkti julgesin natukene ka jooksma hakata, noh nii palju kui julgesin ja mis peamine – jaksasin. Enam-vähem jaksasin ka, kuigi liiva sees oli paganama raske. Keskmine pulss oli mul 29 minuti jooksul nii lubamatult suur, et kohe näha milline mu füüsiline vorm hetkel on. Aga ma proovin end parandada. Ntks tegeleda rohkem keppimisega (kepikönd muidugi).
Eile avastasin keset jooksmist, et mul on kuni 12-aastaste tüdrukute ja poistega ühine rada, mu suurim hirm oli, et kaotan neilegi. Önneks selle häbi suutsin vältida. C-klassis sain auhinnalise teise koha – hooaja avastart kohe körge koht. Väike päike igas päevas.
Tulemused. Löpuspurdis olen kiiremale sekundiga kaotanud – pean seda osa ka veel harjutama, sest kui ühtki teist etappi köige kiiremini ei jookse, siis vähemalt viimase ju vöiks. Spurditrennid, mismuud.
Muidu aga on orienteerumine ikka paganama lahe. Järgmine kord proovin juba äkki B-klassi.
See nädal on üldse O-nädal – kolmapäeval käisin vaatamas ja pildistamas Tallinna MV teate-O’s, nädalavahetusel püüan sama teha eestikatel. Mönus :)
