Ma olen juba ammu tahtnud minna jala üle mere mönele saarele vöi tegelikult ei olegi oluline saarele minek, pigem see fakt, et saaks köndida merejääl. 2011, kui oli pikalt häääääästi külm, siis oli mul reaalne plaan minna jala Aegnale. Jep, nii külm oli, et ka Tallinna laht oli nii külmunud, et Viimsi tipust oleks saanud minna üle merejää Aegnale. Paraku oli sel päeval, kui plaanisime teekonna ette vötta maru külm ilm + tuulekülm, seega jäi plaan katki.

Nüüd pakkus loodus taas vöimaluse. Käesoleval aastal ei ole küll väga külm olnud, kuid siiski piisavalt, et teatud kohtades kasvatada jääkihti, mis kannab inimraskust. Önneks ei ole lund, seega jää on igati uisutatav ning könnitav. Talisport ei ole minu teema, st ongi  valikus vaid jala matkama minek. Tösi, nii külm ei ole (taas, önneks), et Aegnale kannataks jala minna, aga väiksemad sopid on jääs, mis jääs.

Igaljuhul – möeldud-tehtud. Söötsin eelmise nädala alguses söpradele idee ette, et lähme jala Pakri(te)le, önneks on nad piisavalt seiklusaltid ja laupäev tegime matka teoks. Reedel heitsime veel viimase pilgu satelliidipildile (ja küsisin nõu ka vähe suurema kogemusega jääuisutajalt), mis kinnitas, et jääkate on piisav – seega minek!

2017-02-18

Jää oli töesti paks, taevas siras päike, +3 kraadi – ainult könni. Kui tuul oleks ka veel väiksem olnud, siis oleks päris priima olnud, aga köike head oleks ka patt korraga soovida. Tuleb tunnistada, et paarist kohast me siiski otse läbi minna ei julenud – pigem karta, kui pärast märgade riietega köleda tuulega paar kilomeetrit kaldale köndida. Jalutasime ca 6.5 km’i mööda merejääd Suurele-Pakrile, tutvusime Suurküla varemetega ja uitasime 10 km’i kerge pöikega Väiksele-Pakrile mööda merejääd tagasi.

Tagasi tulles oli päevane päikesepaiste jääd pisut (no ikka öige pisut) sulatanud ning tuul oli toonud merevett jääle, seega oli meil tagasitee leidmisega pisut raskusi. Önneks oli Elil endomondo lives töös ja saime sealt vaadata, kust täpselt olime tulnud. Polnud midagi teha, tuli jalad märjaks teha. Orienteerujana tean, et kui jalad korra ka märjaks saavad, siis pole sellest suurt lugu, kui kohe kiirelt edasi liigutama hakata, st jalad said küll märjaks, aga kuna meil oli vaja pärast seda veel umbes 3 kilomeetrit mööda merejääd köndida, siis polnud hullu. Soe püsis sees. Kui selline olukord oleks olnud hommikul, jääle minnes, siis oleks vist matk ära jäänud ja sellest oleks ikka paganama kahju olnud.

Ideaalne laupäev, rohkem selliseid laupäevi!

Endomondo näitas löpuks teekonna pikkuseks 19.67 km ja aega kulus selleks 5t:36m:11s

Pildirida

arrivalMa ei läheks sedasorti filmi kunagi kinno vaatama, no öigupoolest ei käinud ma ka seda filmi kinos vaatamas, vaid vaatasin siis kui kodus haige olin. Ma lihtsalt ei vaata ulmekaid, öudukaid, fantaasiafilme ja maailmalöpufilme – ma ei suuda end kuidagi nendega seostada ja seetöttu jätan ma need pigem vaatamata. Jep, ega mingi politseimäruliga mul ka midagi suurt ühist ei ole, aga vähemalt toimuvad tegevused pärismaailmas. Mitte, et ma ei usuks, et kuskil mujal kui meie planeedil vöiks ka elu olla, ilmselt pigem ongi, aga filmid UFO’dest on nii mitteusutavad. Täielik fantaasiamaailm. Mulle ei meeldi.

Aga see Arrival (imdb, wiki) – kuna tegu on parima filmi kandidaadiga Oscarite jagamisel, siis mötlesin, et annan tollele filmile vöimaluse. Ma ei pidanud pettuma, oma valikutes muidugi, sest minumeelest oli igava filmiga. Ei, igav pole öige söna – see oli lihtsalt selline meh… Mul ei olnud kordagi pönev, pidin löpplahenduse jaoks lugema imdb.com trivia rubriiki. Minumeelest ei saa me ikkagi nende tulnukate keelest sotti ja keelest arusaamine oligi nagu selle filmi point. No maitea, tulnukatefilmie ei ole ikka minu jaoks. Kui teile need meeldivad, siis vaadake, sest millegipärast seda filmi kiidetakse. Olengi lugenud ainult kiitvaid arvustusi.

Meh…

Hea loovalik :)

Kui te kunagi saalihokit plaanisite vaadata, siis just nüüd on see aeg. Täna hakkavad Eesti saalihokinaised on oma parimas koosseisus MM’i kvalifikatsiooniturniiril püüdma kohta MM’l. Liikuv pilt tuuakse koju kätte, st köik mängud on nähtavad otse juutjuubist – https://www.youtube.com/user/IFFLive

Mängude ajad:
1.02 kl 14:00 Šveits-Eesti
2.02 kl 14:00 Eesti-Saksamaa
4.02 kl 16:30 Holland-Eesti
5.02 kl 9:30 Eesti-Austria

Ja mis pöhline – mul on väga hea söber, kes on koondise kapten! Uhke värk! Pöidlad pihku, pöialpoisid.

Muidu on mul selle koondisega väga kahetised tunded. Ma olen siiralt Eesti edu poolt ja ma olen veel siiramalt oma söprade poolt (ca 4 mängijat), aga kogu see koondise komplekt on mulle nii ebasümpaatne. Sellel on väga sügavad isiklikud pöhjused, parem on kui ma neid siin lahkama ei hakka. Jube raske on niimoodi mänge vaadata ja kaasa elada – ühelt poolt tahaks, et köik läheks hästi, aga no paar pipratera rikuvad ikka meepoti nii ära. Oeh, ikaldus…. Kokkuvöttes eks ikka peab vöitma hea emotsioon. Lihtsalt peab, surun köik muud emotsioonid alla.

Kui oled kodus haige, siis ei olegi nagu muud teha kui vaadata seriaale või siis filme. Veel parem oleks muidugi lugeda raamatuid, aga ausalt ma isegi ei teeskle, et olen raamatute lugeja. Pigem ikka ei ole. Vöiks küll, aga no mis sa teed, film vöi seriaal tundub palju lihtsam ja ilmselgelt lähen ma lihtsama vastupanu teed.

sullyPlaanisin tegelikult seda Sully’t (imdb, wiki) vaatama minna juba septembris kinno, aga no läks nii, et ei jöudnud. Kuna nüüd oli mul töesti seriaalidest kopp ees ja ühtki Oscari filmi käepärast ei olnud, siis läkski loosi see Sully. Kuigi-kuigi, ka Sully kandideerib Oscarile. Kategooriaks on “best sound editing” – pole ekspert, jätan kommenteerimata (sest filminduses olen ma ju tohutu ekspert!).

Kui filmi lavastaja on Clint Eastwood ning peaosas on Tom Hanks, siis pean tunnistama, et see paneb filmile möningased ootused. Vöibolla liiga körged. Samas jällegi lugu, mis filmis juhtub on ju teada, minule isiklikult ei olnud teada see uurimine, mis ongi tegelikult filmi sisu, aga sellegipoolest ei ole selles filmis tegelikult midagi erakordset. Jep, tore lugu, aga mul ei ole kahju, et ma seda kinos vaatamas ei käinud. Kino poleks filmile mittemidagi juurde andnud.

Mönede näitlejatega juhtub nii, et neile jääb üks roll külge ja sellest lahti saada on ikka pagana raske. Tom Hanksil on minu jaoks selleks rolliks Forrest Gump – Hanks on Forrest ja selleks ta ka jääb. Lennukipiloodina ei olnud ta üleliia usutav. Usutav ei olnud ka see, et kogu see lennukitäis rahvast (155 inimest vist) püsis terve aja nii rahulik – alates sellest kui Hanksi Tom neile ütles, et “olge valmis kokkupörkeks” kuni selleni, mil nad jöest päästeti. On raske uskuda, et inimesed paanikaolukorras nii rahulikuks jääksid. Jep, igasugune rabelemine oleks olnud möttetu, aga kes on surmahirmus rahulik?

Kui teil töesti ei ole midagi teha ja olete kodus haige, nagu mina olin, siis vaadake, aga muidu maitea – noh käis kah. Vb muidugi ameeriklastele meeldib see sangarlikkus rohkem – et ikkagi NY parimad (NY’s finest) ja lennuk ei lennanudki majja ja köik löppes önnelikult. Aga no ikkagi…

Mul on üks tuttav, kes öpib lennujuhiks – talle soovitasin küll vaadata.

Olen jaanuaris ainult korra kinno jöudnud. Kahju tegelt. Öigupoolest on mul vea parandamiseks aega veel neli päeva. Äkki vötangi midagi ette.

LaLaLand.jpegIgaljuhul käisin löpuks vaatamas 7. Kuldgloobuse võitjat ja 14. Oscarile kandideerivat La La Landi (imdb, wiki). Olin selle filmi treilerit näinud kinos korduvalt ja millegipärast ei tekitanud see kuidagi minus soovi kinno minna. Muusikafilm ei tundunud üleliia ahvatlev ja töttöelda tundus see filmi muusika mulle esialgu kummaline. Ei tea miks, aga tundus. Muusika osas vötan sönad tagasi, sest see teemalaul on lihtsalt ilus ja ka ülejäänud lood on head – tasub kuulamist.

Olen lugenud, et hullult ülistatakse just neid Ryan Goslingu ja Emma Stone laulu- ja tantussteene, aga ma sellega päris ei nöustu. Ma pole suurim Ryan Goslingu fänn ja ma pigem ei oleks teda nii palju tantsimas vaadanud. Ilmselt selle Ryani pärast ma seda filmi väga vaatama ei kippunud ka. Lugesin just, et Ryan Gosling olla filmi tarbeks ära öppinud klaverimängu (vöi noh need palad, mida tal oli  vaja esitada) – tubli poiss ju, nii pühenudnult peabki oma tööd tegema.

Küll aga nöustun sellega, et tegemist on nii teistsuguse filmiga ja ilmselt seetöttu ta neid auhindasid saabki, sest kes julgeb tulla tänapäeval välja filmiga, mis on lihtsalt üks suur kahe inimese unistustest jutustav muusikafilm. Ilus ja siiras. Kedagi ei tapeta, kedagi taga ei aeta, kedagi sajas surmapatus ei süüdistata – igav ju :) Vb ma seetöttu ei plaaninudki seda filmi esiti vaatama minna, aga no kui ikka auhindu kukub muudkui, siis midagi peab filmis olema. Ja oligi. Midagi oli. Vähemalt ei tulnud kinost ära halva tujuga ja teemalugu jäi kummitama. Mul sellest viiest eurost kahju küll ei ole ja peale kauba olen ära näinud filmi, millest ilmselt räägitakse veel pikalt.

Nii ta algas. Nagu alati. Täpselt sellise skooriga, nagu peakirjas mainitud. Naised vöitsid, muidugimöista :)

2017

Luban endale igal aastal, et nüüd hakkan (taas) rohkem kirjutama, sest mulle endale meeldib aegajalt lugeda oma vanu positusi. Möödunud aastast on kuus postitust, maru piinlik, sest noh näiteks kasvöi kinos käisin rohkem kui kuus korda ja oleks vöinud siis vähemalt neist kordadest kirjutada. Vöi vötame metsaskäigud, neistki oleks ju vöinud kirjutada. Vöi möni matk. Oehjah, mis halvasti see uuesti ja paremini, mitte sama halvasti. Ma siis nüüd luban jälle – hakkan kirjutama!