Kui too sise-o välja kuulutati, siis tšekkisin kohe kalendrit, et kas ikka nv on vaba. Oli, st panin end kirja, sest see GAGi Kotzebue maja on ülivinge. Seal annab orienteeruda küll.

Andiski. Enne jooksu vaatasin nooremate daamide ja köige nooremate veteranide protokolli ning otsustasin end tütarlaste klassi kirja panna, sest need vanemad prouad on nii äkilised. Tagantjärgi tarkusena olgu öeldud, et poodiumikoha möttes oleks vöinud ikka oma liistude juurde jääda. Esimeses eeljooksus olin tagant kolmas, st ei midagi head. Teises jooksus sain juba midagi aru, st esimese jooksu mälupildid olid abiks. Ise ka aru ei saa kuidas, aga kuidagi önnestus mul end A-finaali joosta. Töttöelda seda küll poleks osanud oodata.

 

2019-01-26_1N  2019-01-26_2N

No ja siis tuli finaaljooks. Eeljooksude mälupiltidest polnud enam kasu, sest jooksusuunad muudeti ära ja pandi ka uusi tökkeid teele. See polnud neist üldse kena. Finaaljooks läks mul täiega aia taha. Tösimeeli istusin vahepeal trepi peal ja arutlesin isekeskis, et kuidas ma  järgmisse punkti saada. Hea, et nutt peale ei tulnud.

 

2019-01-26_F1  2019-01-26_F2  2019-01-26_F3  2019-01-26_F4

Esimesse ja neljandasse punkti läksin viis minutit kauem kui vöitja. See neljanda punkti koht oli nii segane, et ma töesti ei saanud midagi aru. Enne 23’ndasse minekut kasutasin lausa körvalist abi, st uurisin kaarti koos pealtvaatajatega, et midagigi aru saada. Ei saa öelda, et see oleks edukas katse olnud. Minu isikliku arvamuse kohaselt oli see finaaljooks kergelt üle völli keeruliseks aetud, aga noh eks kaotaja peabki kedagi/midagi süüdistama. Pärast jooksu olin üsna tusase olekuga, nüüdseks pole enam ammu vahet. Kui järgmine kord midagi pönevat pakutakse, siis küllap lähen jälle.

…kui suusatama jöudsin – 7.85 km/1h:10m:24s – endiselt jooksen ma kiiremini kui suusatan. Enamikul on see vist teistpidi. Polnudki nii hull, kui ma mäletasin. Plaanisin isegi veel möned korrad minna, aga läks nii, et ei jöudnudki. Ei saa öelda, et ma selle üle väga önnetu oleks :)

2019-01-20

Mäletan, käisin kunagi lapsena Draamateatris Mary Poppinsit vaatamas. Hästi tore oli. Lugu oli tore. Laulud olid toredad. Tore elamus noh. Ilmselt olen ka filmi vanemat versiooni näinud, aga see ei meenu nagu kohe.

Mary_Poppins_Returns.jpgNüüd, kui kinodesse tuli Mary Poppins tuleb tagasi (imdb, wiki), polnud nagu kahtustki, et tuli taas kinno minna. Eriti arvestades seda näitlejatekoosseisu, mida pakuti – “The film’s cast includes two Oscar winners: Colin Firth and Meryl Streep; and three Oscar nominees: Angela LansburyJulie Walters, and Lin-Manuel Miranda.” – pole paha, eks?

Teate, oligi äärmiselt tore. Laulud olid köik teada-tuntud, lugu oli endiselt sama tore. Näitlejad olid toredad. Selline tore lastefilm. …aga mitte liiga noorte laste, sest nemad ei saa veel loost aru ja muusikaga neid vb ei völu.

Sellele toredale kinokülastusele eelnes, aga üks mitteniitore lugu. Vaatasin esmaspäeva öhtul kinokava, et film algab kl 17:30, no hea töölt minna, eksju. Aga kui ma teisipäeval kinopileteid ostma hakkasin, siis oli ühtäkki filmi algusajaks pandud 17:10. WTF, mismöttes? Kirjutasin siis kinno, et nii ei ole viisakas teha, sest raske on oma plaane seada kui kinokava ühtäkki üleöö muutub ja nii on keerukas endale eelnevalt kinopileteid ära osta.

Kino oli viisakas ja vastas üsna kiirelt, aga see vastus oli ka natuke WTF?

Vahel vahetatakse seansse saalides kui kuhugi pileteid pole ostetud. Kui keegi on pileti ostnud siis algusaega üldiselt ei muudeta ja kui muudetakse, siis kino teavitab sellest klienti ja pakub lahendust. Kino jätab endale õiguse seansiaegu muuta.

Maitea, minu meelest on see veider. Sama veider nagu on see nende kliendiprogramm, vägisi sunnivad mind üht teist pealinnas olevat kino valima. Ise teavad, teen nagu suunatakse :)

2019-01-13_M2nniparkPärast aastvahetust pidi peaaegu kaks nädalat ootama, et taas O-kaardiga majade vahele jooksma saaks minna. Raske elu, eks? Männi pargis oli mu pöhiliseks hirmuks see, et neli minutit hiljem startinud Urmas mind kätte ei saaks, kokkuvöttes kätte ei saanud, aga kaks minutit läheme jöudis küll. Päris raske on joosta kui pead koguaeg üle öla vaatama, et see punane hädaoht sind kätte ei saaks. Te vaid proovige.

Selle päevaku murekoht oli mu meelest see, et etapi 19-20 parema teevaliku peale oli asetatud legend. Polnud väga tore. Kindlalt oleks saanud teha nii, et rajal oleks olnud kaks punkti vähem ja legend ei oleks ära katnud üht teevalikut. Näiteks punktid 5 ja 6 oleks vöinud ka vabalt olemata olla.

L6busPerekondKui kinno tuleb Eesti film ja ei lubata tavalist tühja pilku ning lihtlausetega dialoogi, siis proovin ka kinno jöuda. Löbus perekond (imdb) lubas midagi muud, st mahlakat juttu ja kiirelt liikuvat pilti. Töttöelda oli tore vaatamine, selles möttes, et selgelt ei olnudki tegu püüdlusega teha körget kunsti, vaid oli lihtsalt tore ajaviide. Lähed kinno, saad naerda ja lahkud hea tujuga – kordaläinud öhtupoolik ju.

Pöhimötteliselt olid köik karakterid pisut üle vindi keeratud ja seda ilmsegelt täiesti teadlikult. Humoorikamad stseenid olid politseinikepaari kehastunud koomikutepaari Naan ja Gevorkjan esituses. Üks oli selline tuim eestlane, teine vähe temperamentsem armeenlane – see aga ei takistaanud neil olemast eriti juhmid.

Vaatamata sellele, et see Õhtulehe arvustus teeb filmi täitsa maha, siis tegelikult on seal kirjutatu üsna töene. Eriti nöustun ma selle inglise keelse osaga, see oli lihtsalt marusegav. Ma siiski filmi maha ei teeks, kuigi ma möistan arvustaja frustratsiooni. Vähemalt ei olnud tolles filmis, erinevalt Klassikokkutleku saagast, köik naljad n-ö jalaga-p***e-naljad. Mumeelest oli meelelahutuseks täitsa OK, lihtsalt selle meelelahutuse möttega tulebki seda filmi vaatama hakata, mitte oodata körget filmikunsti. Kerge elu, noh.

Muide, see maja, kus film tehtud oli on juba vähemalt viimased aasta aega müügis – osta ära, palju pole vaja välja käia, köigest pisut vähem kui miljon ehk 995 000 €.

Näed, olengi omadega jöuludesse jöudnud. Ma olen ikka hirmus kiire.

2018-12-26_SK100_puslePöhiline otsustamiskoht enne starti oli see, et kas panna jalga tavalised jooksutossud vöi siis o-sussid, sest pöhimötteliselt tuli joosta liuväljal. Ma panin esialgu jooksutossud jalga, sörkisin läbi häda Öismäe polikliiniku juurest tiigi äärde, keksisin natuke libedal jääl ja spurtisin seejärel autoni, vahetasin tossud o-susside vastu ja spurtisin stardipaika tagasi. Tagasijooks oli tunduvalt lihtsam, sest sai otse üle jää joosta. Selle jooksuotsa üks eelis oli see, et sai sooja ja ei pidanud stardialas külmetama, sest kui lugeda erinevaid blogipostitusi selle võistluse kohta, siis oli suure osa startinute pöhimure see, et start lükkus mingil pöhjusel edasi ja köigil oli marukülm. Ma ei tea ülse, millest räägiti….

Igaljuhul. Selleks, et mitte tekitada rivisjooksmist, oli stardiülesandeks kokku panna puzzle, millel oli eesootava esimese osa rada. Puzzle kokkusaamine üleliia keeruline ei olnud, aga olin tollest eduelamusest vist nii elevil, et nii pea kui jooksma hakkasin keerasin “kaardi” (ehk puzzle) viltu kätte ja mu kiirelt kokku pandud puzzle lendas tükkideks. Önneks mitte küll täielikult, aga noh natuke pidin seal uuesti pusima.

2018-12-26_SK100_1Esimene osa sai läbitud suuremate äpardusteta, teise osa alguses tegin selle eest eriti rumala vea. No kohe, eriti. Tähelepanelik lugeja märkab ehk isegi, et punktivahe 10-11 olen läbinud kummaliselt. Ilmselgelt olin liiga ähmis ja lugesin kaarti hämmastavalt valesti, praegu küll aru ei saa, kuidas saab nii valesti neid maju ja ülekäike lugeda, aga tuleb välja, et saab. Eriti saab seda teha tihedas vöistlusmomendis. Loomaaias oli köik tore kuni punktini 17, pärast seda oli totaalne segadus. Mismoodi tuli vötta puntkid 18, 19 ja 20 polnud mul sinnani veel selgeks saanud. Kuna massid liikusid sinna ringi poole, kus olid puntkid numbritega 50 jne, siis allusin üldisele voolule ja suundusin sinna. Nagu punktis selgus, siis öigesti tegin, sest nendes puntkides olidki pildid 18, 19 ja 20 punktide asukohaga. Jätsin need läbi häda meelde ja panin puuride poole punuma. Läks vist enam-vähem. 21 oli lisaülesande koht – eriti nigelast mahajäänud lumest tuli valmis nikerdada lumemees. Sain hakkama :)

22-23 oli räigelt igav sirge jooks. 23 oli taas lisaülesanne, mille ma oleks kindlalt valesti lahendanud, kui Heidi poleks toetavat söna poetanuda. Tänks, Heidi!

2018-12-26_SK100_2Järgmise lisaülesandeni oli puhas jooksmise vaev, kuna seda mul üleliia pole, siis punnisin seal tuulega ja ligihiiliva väsimusega vöidu. Lisaülesandes olin juba nii punases, et unustasin ära ka lihtsamad o-tõed. Tolles erladi välja toodud kastis oli kaks punkti, mille läbima pidi – konks aga oli selles, et maastikul oli neid tegelikult rohkem. Mälu järgi ülten, et ca 5-6. 28. punkti legend on selgelt tipp, mina aga pulss punases lugesin selle kiviks ja nii ma sealt metsa alt öiget kivi otsisin oma 5 minutit. Vähe aeglane, noh :) Löpuks, enda rumalusest aru saanuna, polnud enam väga keeruline löpuni pusida.

Labürint mulle meeldib, alguses on pisut sisseelamisega probleeme, aga löppude löpukas tuli panna sarnaselt möödunud aastale tunde pealt – vaatasin kaardi pealta ära, kus punkt asub ja spurtisin sinnapoole, punktipiirkonnas tuli lihtsalt öigesse vahesse end suunistada.

Endalegi üllatuseks sain kolmanda koha. Seda poleks küll oodanud. Kuna jooksin päkapikumütsiga, siis vöeti ajast maha 2 minutit. Jöuluvana vormis joostes oleks miinus olnud 5 minutit. Peab endale kostüümi ömblema :) Kaotasin teisele kohale napid 9 sekundit, see köik oleks olnud välditav. Tödesin sama ka möödunud – möni ikka ei öpi ka oma vigadest.

Püha müristus, käisin viis kuud tagasi kinos, aga ei mäleta tollest filmist peaaegu mittemidagi. Ma arvan, et pigem vöib siis filmi mittehea hulka arvata, kuigi filmi süžee tundub olema täitsa haarav.

Widows

Lesed (imdb, wiki) ehk neli prouat, kes olid tolle lesestaatuse saanud seetõttu, et nende abikaasad olid surma saanud mingi käpardliku röövi töttu. Noja siis tulenevalt sellest röövist olid prouadel ühtäkki mustade jöudude ees tohutu völg. Raha oli vaja tagasi saada. Kuidagi nad selle tagasi said ja nalja sai vist ka vahepeal ning filmis oli rohkem ootamatuid pöördeid, kui arvatagi oskaks, aga midagi vist jäi ikka puudu, sest tol hetkel oli vist täitsa tore vaatamine, aga üleliia meeldejääv see ei saanud olla – noh, ma töesti väga ei mäleta tollest filmist midagi.

imdb.com teab rääkida, et “It is not possible to have a sauna with jewelry. The pieces of metal, specially good conductive materials as gold, silver, platinum and so on, gets hotter and hotter and it produces burns.” – meiesugusele saunarahvale on see fakt muidugi ammu teada, ameeriklasele peab selgitama :) Vaata film ära, siis tead, misvärkon.