Teate neid e-kirjasid, mis tulevad aadressilt @kampaaniad.net ja üldjuhul on mingi firma vöi toote reklaam – täida lahtrid, saada kolmele kuni viiele sõbrale ja sa vöid vöita köik selle? Neid olete ju köik saanud? Ma olen ka, korduvalt. Eriti tüütud olid need valimiste ajal, kui kõikvõimalikud poliitikud proovisid mind panna ennast valima. Novot eksju, üldjuhul suurem osa inimesi vist kustutab need kirjad. Ma ka aegajalt, oleneb tujust. Vahel aga täidan lahtrid ja saadan info ka söpradele (söprade junk e-mailide postkastidesse). Ilmselt olin teinud nii ka AS Kodupaberi mingi kampaaniaga. Või kuidas ma muidu sealt midagi võita sain. Igaljuhul tuli eelmise aasta löpus mulle postkasti kiri sisuga:

Palju õnne!

Olete osutunud võitjaks Glade huvärskendaja mängus!

Kingituste kättesaamiseks võtke palun ühendust AS Kodupaberiga numbril 6 806 000.

Teie Glade õhuvärskendajad

Äge värk ju. Vöita mulle meeldib. Üleeile käisin siis löpuks oma nännil järel – nüüd on mul vetsus värske löhn ja Carolina Herrera lõhn 212. Ise ma sellele väga fänn ei ole, aga emale väidetavalt meeldib. Hea seegi :)

See oli siis üks võit.

Teise võidu võitja ei olnud ma ise vaid hoopis isa, aga osa sain sellest ikka. Nimelt olid vanemad kuskil teatrietendusel täitnud mingi kupongi, et saada (otseloomulikult) peavöit – reis kahele Tenerifele. Paraku vöitu ei saanud, küll aga sai isa öhtusöögi kaheksale. Oh äge, eksju. Aga selle öhtusöögi juures oli ka väike konks. Firma Eastcon AS tahtis enne söömist tutvustada meile lambavillast tooteid. Aga hea köhutäie körvale vöib ju kuulata ka. Möeldud-tehtud, osalesime.

Meie suurest perest jõudis kohale küll vaid viis inimest, aga asi seegi. Toit oli päris hea, kanafilee. Aga see esitlus, mnjah… mul hakkab kahju inimesest kui ma näen kui viletsat tööd nad peavad tegema. Eriti kui on ilmselgelt aru saada, et ta ise ka seda ei naudi, aga valikut pole. Enam-vähem nagu selles “Müümise kunsti” filmis, inimestel lihtsalt pole muud tööd ja siis vöetaksegi endale see asjade müümise koorem. Olemata ise seal mingilgi määral müügimehe hingega. Mul ausöna on kahju neist. Mul on neid piinlik kuulata ja sealjuures piinlik on nende enda pärast. Nii meil see esitlus siis läkski… tädi muutkui vatras ja meil olid köhud täis ning uni kippus peale. Viisakusest esitasime ikka möned küsimused ka, kuidas sa lased inimesel tühja rääkida. Löpetuseks öeldi ka hind – tänanväga, ma magan oma tekiga edasi, panen villased sokid jalga ja on jube hea. Aga 3000 krooni eest tekki endale kuidagi ei tahaks. Pole ime, et see naisterahvas nii tüdind oli, ilmselt oskas ta juba ette arvata, et me ei ole ostjad ja ta räägib tühja.

Huvitav sealjuures on see, et see firma ei müü oma tooteid kaubandusvörgus, vaid müüvad läbi nende samade esitluste (keegi siis ikkagi järelikult ostab) ja osta saab ka nende firma kontorist. Kuna tegemist on välisettevöttega, siis ei tea palju kahjumit Eesti esindus neile tootab?

Vaatamata sellele, et kumbki “loteriidest” polnud teab mis suurepärased, jään ootama ka edaspidiseid väikseid vöite. Ükskord peab ju tulema ka suur vöit :)

Advertisements