Ausalt, ma armast Jukolan Viestit – see on vöistlus mis peaks/vöiks igal orienteerujal olla selline must-be üritus. Ca 15 000 orienteerujat + nö teenindav personal + muu publik – julgelt ca 20 000 inimest kindlasti – kogu see mass on üheks nädalavahetuseks metsa kogunenud, ikka selleks et joosta. Noh osa muidugi korraldab ja vaatab, aga möte jääb samaks. Metsas on olemas, kirik, pubi, restoran-söökla, lugematu arv vetsusid, kauplused, suured ekraanid, kust saab köike jälgida reaalajas – st peaaegu mida iganes hing soovib :) Kell 14 päeval pani metsa poole ajama 900 naiskonda ja kell 23 öhtul 1400 meeskonda – on mida vaadata. Metsas olles pole pea kordagi hetke, et oleks üksi vöimidagi – eksinud vöid küll olla, aga ega see ei tähenda, et ümberringi teisi inimesi ei oleks. Sönadega öeldes – viimasepeal O-vöistlus.

Mercury naistega vötsime endale kaks eesmärki – olla parem kui eelmisel aastal, st parem kui 500 ning saata viimane vahetus metsa enne ühisstarti. Mölemad eesmärgid said täidetud, st edukas ettevötmine. Löppkokkuvöttes saime koha 475 ning mina löpetasin 17:52, vahetusala suleti 18:05 – täpne värk.

Esimene vahetus pani meil hullu, Anneli on nüüdsest Kotkas :) …tiivad laiali koguaeg. Enda sooritusega olen rahul, eriti vöttes arvesse mu füüsilist vormi ning selle aasta o-kogemust (ühe neljapäevakuga teadupoolest ei saavuta just paljut). Mingit väga-väga suurt viga ei teinud ja jooksmisega oli kah selline enam-vähem, paari koha peal ma lihtsalt ei julenud joosta, sest kiviklibu ja oksterisu sisse jala panemine tundus maruohtlik – vötsin siis rahulikult, peamine oli enne 18:05 väljas olla ja see sai saavutatud.

Kaart on tsipa segasevöitu, aga minu punktid olid: S – 165 – 112 – 172 – 82 – 182 – 127 – 84 – 177 – 166 – 128 – 160 – 163 – 200 – F.

Esimesse minnes oli pöhiline kaardist üldse aru saada, enne punkti sai veel “mönusalt” mudaseks. See tagasihoidlik veeriba, mis just enne 165ndat punkti on – oli selline meeldiv mudakraav. Soome daamid hakkasid seal mööda mättaid üle tippima, mina kui vana ikstriimija ei teinud väiksest kraavist numbrit ja panin karmauhh sisse – hetkega olin pea poolest kehast mudane. Ägä! Ise mötlesin, et kui mul praegu siin juba on selline muda, et mis siis meestel veel on ja nagu hiljem selguski, siis aina hullemaks olukord läks. Punkti jöusdin enamvähem täpselt, ca 50 meetrit mööda – minu jaoks on see peaaegu täpne punkti jöudmine ja kuna ma sain kohe aru kuhu poole vaja liikuda, siis loen ma selle vea mittetegemiseks.

Teise läksin ilusti – täpselt, korras.

Kolmandaga ei olnud ka rohkem viga kui, et ületasin toda mäge, mis kohe peale sihti oli – arvestades, et körgusjoonte vahe oli 5m, siis oli see täiesti muljetavaldav töus. St miniatuurne viga. Teel kohtasin veel punkti 110.

Neljandasse minekul kaalusin korraks varianti, minna mööda teed ringi, aga kuna Anneli oli enne öelnud, et roheline on joostav, siis panin oste mööda punast joont. Ja see roheline oligi joostav, sealjuures oli vahepeal veel kolm mudakraavi, st jälle ikstriim. Erinevalt rohelisest oli poollage väga vastikult joostav – tatsasin sealt üle ja otse punkti.

Viies-kuues-seitsmes kulgesin lihtsalt punkti. Siuh ja valmis.

Järgmine oli 177 – kaardi pealt vaadates on marulihtne punkt ja noh tegelikult ongi, aga ma tegin igaksjuhuks tegin nii, et jätsin kompassi vaatamata ja olles praktiliselt punkti körval jooksin mööda poollageda serva edasi (arvasin, et olen alles seal servas, kus on punkt 179). Jooksin mäest alla ja ise mötlesin, et pagan midagi ei klapi – ma ei pea ju kaardi järgi mäest alla minema. Näe punkt – paganamani vale punkt. Esimese hooga panin sealt kohe ajama, möne aja pärast tulin tagasi, vaatasin rahulikult kaarti ja maastikku ning tuvastasin selle, et olen väikesel lagendikul (178 legend on arvatavasti väike lage vms) – no selge, jälle mäest üles. Vedasin end üles ja seal mu punkt oligi. Paras oinanen. Selle mönusa tiiruga möödus mu’st ca 25-30 inimest kindlasti.

Nüüd tuli pikk (üle kilomeetri) etapp 177-166. Alguses ei olnud muud kui üle poollageda, läbi rohelise ja teele. Punane joon päris otse joogipunktist läbi ei läinud, aga kuna mu keel oli juba kurgulaes, siis tegin ca 50-70 meetrit jönksu paremale ja käisin joomas. Oli abiks ikka. Ka seal möödus mu’st ca 15-20 inimest, aga tühjakah. Sihil jooksin önneks otse tollesse väikesesse karjäärialgesse ja seetöttu taipasin üsna kiirelt kus ma olen – ikka samas suunas edasi. Seal rohelises ma küll ei adunud täpselt kus ma olen, aga mudakraavist üle ja hmmm… tunde järgi minek. Grupp naisi tömbas vasakule ära, olin ka juba peaaegu minemas (natuke läksingi, aga önneks oluliselt vähem kui ülejäänud kamp, kellega koos ma seal olin), aga millegipärast ei tömmanud sinna väga, ronisin hoopis nölvast üles ja otse punkti. Sweet!

Minu järgmine oli 160 – kaardi pealt imelihtne punkt ja eks ta oligi, aga ma ei saagi aru miks ma sinna paremale niimoodi ära kaldusin. Ja see mägi oli rövedalt kiviklibune ja seetöttu ei julenud ma seal üldse rapsida – igasugu vanemad daamid jooksid mu’st mööda. Aga jah, jöudsin sinna samma kohta, kus ma juba korra olin olnud just stardist tulnuna ja nägin järjest ära punktid 147, 174 ja 79 – nüüd tagantjärgi on hea aru saada, kus ma olin. Önneks taipasin ma ka metsas seda, et olin korralikult körvale kaldunud – matkasin siis ülima ettevaatlikkusega mäest alla ja punkti.

163 oli juba niisama tunde peale minek. Ikka otse läbi tihniku. Natukene (punasest joonest) paremale kaldusin löpuks, aga kuna seal oli juba sisuliselt löpp, siis oli seal väga palju rahvast ja punktiga polnud mingit probleemi.

Viimane oli juba vormistamise küsimus.

Löpp oli 320 meetrit agooniat + veel jooks järgmise vahetuse kaardini ja sealt vahetusse. 17:52 – huh enne ühisstarti – see oli mul koguaeg kuklas koputamas.

Herje töstis meid 16 kohta – kokkuvöttes koht 475, st korras-tehtud! Arvestades, et startijad oli pisut üle 900, siis ilusti keskel.

Tulemused / Mercury mehed ja naised / Mercury naised vahetuste kaupa / Minu etapiajad

Mönus – järgmine aasta jälle, hakkan juba täna trenni tegema. Jukola ruulib :)

Orienteerumisest kui ülikaasaegsest spordialast mönel teisel korral.