Minu viimasest Xdreamist on möödas väga pikk aeg. Täna tuleb jälle :) Oooootan kannatamatult. Kuigi pean tunnistama, et näiteks öist ujumist pelgan sama palju kui jooksutrenni ajal koerasid (st loe: vägavägaväga). Pole aimugi kuidas ma selle ürituse füüsiliselt vastu pean, aga kokkuvöttes ma ju armastan Xdreami.

Ma pole ammu niimoodi närveerinud kui praegu. Imelik lausa. Me ei lähe ju vöitma, me läheme sportima. Krt närvid läbi nagu politseikoeral.

Eks hommikul 7-8 aeg selgub, kui raske oli ja kas närveerimiseks oli üldse pöhjust. Paganamani…. huh!