…aga mitte filmist ei taha ma teile kirjutada. Vöi noh, niivördkuivörd.

Lugesin just läbi raamatu “Voonakeste Vaikimine” ja üsna loomuliku käiguna järgnes sellele kohe filmi “The Silence of the Lambs” vaatamine. Ma saan aru küll, et Sir Hopkins ja Foster teevad seal superrollid ning üleüldse köik filmile väljaantud Oscarid täiesti õigustavad ennast, kuid siiski – mu sisetunne ei petnud mind – ma olin kunagi ammu (ilmselt nii kuskil 90ndate keskel Soome TV’st) seda filmi näinud ja ma mäletan, et vhmlt pooled asjad jäid vägagi selgusetuks. Seosed olid puudulikud vöinii. Panin selle osalt oma nooruse (filmi vaatamise ajal muidugi) arvele, et küllap ma lihtsalt ei jaganud matsu lahti. Aga ei – see on siiamaani suht segane film. Ilma, et omaks taustinformatsiooni oleks jäänud mulle siiani filmis osad asjad segaseks, kuigi samas oli möni fakt, mille ma filmis paremini ära haarasin kui raamatus.

Üldiselt on mu jutu möte see, et kellele film selgusetuks jäi, see lugegu aga kindlasti ka raamatut ja kellele film meeldis, need lugegu raamatut igaljuhul :) Arvan, et raamat on kordi parem kui film ning pealekauba seletatakse asju lahti tunduvalt põhjalikumalt. Loomulikult on veel boonuseks see, et raamatut lugedes on köikide tegeleaste nö nägu silme ees.

Muide, ei tea kas EPL Romaaniklassikale järg ka tuleb?