Nädalavahetusel sain terake o-elamusi – laupäeval pealtvaataja-fotograafina ning pühapäeval osalejana. Mölemad olid toredad, kuigi pühapäev oli agadega. Tugevate agadega.

Laupäeval peeti Tallinna Vanalinnas EMV orienteerumissprindis. Päeval läbi vanalinna köndides ja neid turistidehorde vaadates ei saanud kuidagi aru, kuhu need o-sportlased veel mahuvad. Eriti eliitklassid, kus ikka lastakse endast loom välja. Vanemapoolsetele läänemaailma kodanikele igaljuhul päris huvitav elamus kindlasti. O-sportlastele niikuinii. Ka pilti oli päris hea teha ja noh see, et jooksjad olid nö kaubandusliku välimusega oli vaid boonuseks. Möni pilt tuli isegi välja – vaadata saate siit – EMV sprint.

Pühapäeval joosti Kõrvemaa metsades aga rogaini, mitte see päris rogain, mida TAOK teeb (au ja kiitus neile), vaid Orioni poolt korraldatav rogain, mis on selline tore suvine tatsumine. Päris ausalt öeldes – Orion ei saa TAOK korraldusele lähedalegi. Aga korraldusest hilem.

Kaardi möötkava oli absoluutselt mitterogain 1:17500 – üsna selge oli see, et kui kaardi suurus on ikkagi A3, siis rogainiks vajalikku maa-ala sellele alale ei mahuta. Ja ega ei mahutanudki.

Erinesime oma tavapärasest koosseisust selle poolest, et seekord oli meiega kambas ka Merli vend Marti – seega ei mingit konkureerimist naiskondade arvestuses (…nagu me tavaliselt jubedalt rebiks). Minu tervis oli terve nädala olnud väga poolik ja ega see jalgki päris korras ei ole, seega hoiatasin oma kaaslasi kohe ette, et vötame rahulikult. Merli oli nöus, Marti oli lihtsalt nii öhinat täis, et ta oli vist köigega nöus. Esialgu (st pea pool rada) kujuneski me minek selliseks, et Marti lippas ees, siis Merli ja mina tatsamisi järel – päris naljakas. Aga tegime üsna kiirelt Martile selgeks kuldreegli – metsas me ei jookse, jooksmiseks on teed. Rajaplaneering ka teab, mis raske ei olnud – öigupoolest polnudki nagu midagi planeerida, sest nii mönigi punkt oli väga Orionlikult/OKNõmmelikult teeraja äärde pandud. Vöistlemas olid ju ka ratturid. Umbes punktini 34 jooksime vahelduva eduga, sealt edasi olime juba Suurjalutuskäik ja astusime niisama pika sammuga (see “pikk samm” on meie firmamärk). Töttöelda, ega ma ei jaksand ka. Füüsiline vorm ei ole ikka see, mis aastaid tagasi :) …ja üleüldse proovige ise endast 8-9 aastat noorematega nagu vördne joosta :D

Eee… mis mul rajalt meelde jäi? Hmmm – polegi midagi eriti märkimisväärset. Ainult seda, et vältige sood punktide 28 ja 58 vahel, see on väga ropp. Ausalt.

Panin siia oma valikuga kaardi ka, aga kuna see on liiga suur skännimiseks, siis tegin pilti, aga pilt paraku jäi väga vilets. Hetkel uuesti ei viitsi ka.  Kaart on tegelikult korraldajate lehel olemas, sellelt minu omalt saab heal juhul aimu meie teevalikust.

OleksPoleks rubriik: Oleks oma vorm parem olnud, oleks ehk käinud ka punktides 55, 54, 24, 32 ja 42. 57 ei tundu lihtsalt ahvatlev, kaardi kirdenurk samuti ning 59 on liiga kaugel, et sinna kippuda.

Aga korraldusest.

Ma olen ikka käinud niimönelgi rogainil ehk, et köigil TAOK rogainidel ja vist üks Orioni rogain on jäänud käimata. Ütlen üsna julgelt, et see oli viletsaim rogain, millel ma osalenud olen. Üks asi on kaart ja rada ning teine asi on korraldus. Ma ei ole kindlasti mitte rogaini reeglite ekspert, aga 1:17500 ei ole rogaini möötkava, vöi kui on, siis peaks see kaart olema hulka suurem kui A3. Rada ei tohiks olla selline, et kokkuvöttes läbivad köik punktid kogunist 16 vöistkonda. Rogaini vöitja peaks olema see vöistkond, kes köige paremini suudab planeerida raja, jooksukiirus on vaid boonuseks, kuid ei tohiks muutuda määravaks. Köikide punktide läbimine peaks olema vöimalik nii umbes 1-3 vöistkonnale ja needki löpetaks napilt enne 8-rogainituni täistiksumist, mitte 5 ja poole tunniga. Heiti ja Risto – ärrrrge saage valesti aru – teie olete tegijad ikkagi, lihtsalt rajameistri töö oli nörk. Ma ei leiagi kuskilt, kes see rajameister oli.

Peale 8-tundi metsas müttamist tahaks ikka sauna ka. Ausalt. Heaküll, meie olime metsas 5 tundi ja natukene peale, aga see ei ole hetkel oluline. Oluline on see, et rogain kui pikim o-distsipliin lausa nöuab sauna. Jälle… ausalt!

Ja no kuulge, sellest supilurrist ei saa köhtu täis. Ausalt! Pirukas vöi kohuke ja tee oleks ikka maruabiks. Peale suppi on pirukas nagu rusika silmaauku, magus tee niikuinii.

Ma ei olnud küll auhinnalisel kohal, aga nagu Risto kirjutab, siis sai esikoht ananassi ja karika. Juhuuu! Pidu! Üleelmisel aastal saime Merliga teise koha eest Harjumaa Klooga piirkonna matkajuhi vms.

Teades natukenegi asja tausta ütlen, et korraldajad proovisid ikka asja nii vastikult kergelt kaelast ära saada. Ma hindan nende ideed, aga natukene vöiks asjaga vaeva ka nähä. Kuna tegemist oli rogainiga (mida ma ju teadupoolest armastan), siis ei saa lubada ka, et sinna ma enam ei lähe. Teisipäevakutega (mida teevad ka Orion ja Nõmme) on hoopis teine lugu, sinna minekuks ei teki kiusatustki.

Et aga mitte löpetada negatiivselt, siis tegelikult mulle laupäeval metsas meeldis – nagu ikka – metsas olles on nii raske, et ma kirun ennast maapöhja, kuid öhtul kodus olles on juba meel paganama hea ning ootan järgmisi kordi.

Tulemused
SI-ajad