Algus Eestis ja löpp Slovakkias – nädal aega hiljem vastupidises suunas. Eesti-Läti-Leedu-Poola-Tšehhi-Slovakkia.

Eesti – Eesti on Eesti :) Koju tulles on alati heameel bussiaknast tödeda, et Eesti on ikka nii ilus, isegi siis kui tulla siia 30 kraadisest soojusest otse 10 kraadisesse Eestimaa suvesse. Ausalt! Proovige! Söitke nädalaks (vöi enamaks) kuhugi ära ning tulge tagasi autoga/bussiga mööda (soovitavalt) hommikuseid maanteid kodupoole. Maailma köige ilusam riik on Lõuna-Eesti (lõuna vöite asendada üksköik millise ilmakaarega). Eestikas!

Läti – Lätist ma juba kirjutasin, Läti mulle meeldib. Isegi aeglasemate autojuhtide komme söita väga oma teeserva lähedal on mönus – üsna kergelt tehakse kahest reast kolm ja see ei ole kellelegi probleemiks. Ja noh – Läti mulle meeldib :) (…jajah ma tean, ma kordan ennast)

Leedu – äkki peaks enda jaoks kuidagi ka Leedu avastama, ehk on sama ägä kui Läti, mine sa hullu tea. Hetkel ei tea ma Leedust rohkemat kui see, et on läbi söites tsipa suurem kui Läti ja kohe peale seda on kauaoodatud Poola.

Poola – ilmselgelt on Poola oma transiitmaa staatust arvestades liiga suur :), lihtsalt läbisöitmiseks vöiks see riik ikka palju väiksem olla. Samas polnud need Poola teed üldse nii hullud kui legendid räägivad vöi vähemalt need räägivad, mida ma kuulnud olin. Kuna söitsime Slovakkiasse kahe 1+8 bussiga, siis saime ka ise bussijuhte mängida ning see löik, mis mina Poolas rooli keerasin, oli küll väga OK kiirteedega. Aga ilmselt on vahe ka selles, et söitsime trajektooril Leedu-Poola piiripunkt – Varssav – Krakov, siis tõenäoliselt on see löik kui tähtis transiitmarsruut, lihtsalt korda tehtud. Möödunud aasta reis poola väikelinna Wolsztyn oli hoopis teiste kogemustega, sest siis söitsime küll sellisel maanteel, mida mööda kulgedes oli tunne nagu oleks raudteel. Sönaga öeldes – kui olete teel Slovakkiasse vöi Tšehhi, siis pole Poolal viga midagi. Aga köik eesti lumelauahuvilised niikuinii teavad seda isegi.

Tšehhi – selles kenas väikeriigis viibisime meie kuulsusrikka merereisi jooksul nii vähe, et ma tegelikult ei osa midagi kirja panna. Ongi rohkem nii läbimise möttes ära märgitud.

Slovakkia – meie eesmärk. Täpsemalt muidugi Bratislava, hotell Color ja spordisaalid ning söögikohad.

Bussireisist veel nii palju, et kui teil on soov minna kuhugi bussiga ning valida on, kas suur buss koos bussijuhiga vöi väikebuss ning roolis olla ise, siis on mölemal omad plussid ja miinused. Kui on plaanis söita ööläbi nö ühe lauluga sihtkohta välja, siis soovitan suurt bussi – suures bussis magamine on oluliselt mugavam (kui seda üldse sönaga mugavus saab iseloomustada). Väikses bussis ei saa magada – ma arvan, et ma kasutasin kahe öö jooksul ära köik vöimalikud istumisasendid, mis olemas on ja magatud ikka ei saanud. Kui aga on plaanis tee peal öösiti magada kuskil voodis/telgis, siis on väikebuss igaljuhul öige valik, sest väikebussiga saab teha peatusi kui ise tahad ning ka 1+8 buss liigub oluliselt kiiremini kui suur 42-kohaga buss.