Ah-jaa tegelikult käisime ju Slovakkias saalihokit mängimas – EuroFloorball Cup Qualification 2008. Kui öelda, et saavutasime kolmanda-neljanda koha (poolfinaalide kaotajad omavahel ei mänginud), siis on justnagu päris hea. Kui aga öelda, et saime ühe viigi ning kaks kaotust, siis vöib üsna möru maik man jääda. Tegelikult on viik halb tulemus, sest oleksime pidanud vöitma. 0:2 kaotus lätlastele on hea tulemus, sest vastaseks oli eelmise aasta Euroopa seitsmes naiskond vöi siis hoopis poolik Läti  koondis (pooled Rubene mängijad on Läti koondises) ning nagu ma juba ühes eelmises postituses mainisin, siis saalihokit seal Lätis mängida osatakse. Poolfinaali kaotus on nii ja naa – 8:2 on ju tegelikult väga suur kaotus, aga arvestades, et tegelikult meil polnud isegi eriti vöiduvöimalust, siis jah… öigustust pole. Halb kaotus. Ainuke rööm on see, et venelased kaotasid lätlastele 2:10. Väike päike igas päevas.

Aga üldiselt pole ma praegu eriti tujus, et saalihokist kirjutada. Möne aja pärast. Vöib-olla!