Mötlesin täna, et proovin o-sporti. Orienteerumine oli lahe nagu alati, aga see, et ma pool rada niisama tsillima pidin, polnud üldse väga ägä. Kui oleks vöistlusklass, kus vöistlevad ühe jooksusussiga jooksjad, siis selle oleks ma täna kinni pannud. Peale 12ndat punkti ma igaljuhul enam päris häid jooksusamme teha ei saand, sest vasaku jala jooksususs oli kannale ühe suure villi höörunud – siuke asi mulle üldse ei meeldi ja nii ma siis jooksingi, kas longates vöi siis alates 18ndast punktist kuni finishini ühe jalatsiga. Öäk nöme.

Kuni neljanda punktini oli selline noh tavaline orienteerumine. Neljandast kuni kuuendani ma ausalt öeldes ei üritanudki väga joosta, sest see koht lihtsalt väga ei vöimalda seda. Ega ma mingi tippsportlane ei ole, kes järsust töusust heast peast üles hakkab jooksma. Minusugusele rahvasportlasele on köndimine piisav koormus :) Aga linnainimesel soovitan sinna kanti uitama minna küll, ilmselt ei osata arvatagi, et siinsamas Tallinna lähedal on selliseid orgusid. Üsna muljetavaldav kasteate.

Punktid 7-10 tulid ka üsna ladusalt – mulle see osa kaardist meeldib, seal on mul kuidagi alati vedanud nii, et jooksen otse punkti. Tsipa aitavad muidugi lohad ka. No ja siis läksin sinna 11ndasse, ise mötlesin, et voh nüüd on köik hästi ja jooksen lihtsalt punkti – tühjagi, kaldusin hoopis kuhugi idapoole ära. Hea oli, et seal ÜhesKohas väike tihnik oli, see peatas mu hoo (sest hoog on ju mul meeletu), tabasin ära kus ma olin ja lippasin sipsti punkti. Korravärk.

12s oli ka iseenesest lihtne, aga see mäenölv mida mööda punkti minna tuli, oli ikka uskumatult järsk ning vastikult kiviklibune. Mul önnestus korra isegi üsna vastikult libastuda – sealt nölvalt vette libisemine oleks ikka äärmine ebaönn. Seda ebaönne ma ei kasutanud.

13ndasse minnes algas mu jooksujalatsi soolo, st paganamani vasak kand andis tunda, et jalats höörub. Istusin siis vahepeal maha ja proovisin igasugu nippe, aga ei tühjagi, höörumine ei möelnudki peatuda – pigem vastupidi. No ja kuna mu mötted juba pisut hajevil olid, siis kompass ei kuulunud enam prioriteetide hulka ja vale loha valimine oli NII kerge ning ühtäkki olin punktis nr 59. Oi kurja, see oli ju mu 14s punkt, panin siis mööda loha vastassuunas ajama ja läbisin punktid ikka öiges järjestuses. Pärast seda 14ndat punkti mötlesin, et tühja kah – ma katkestan, mis ma ikka end piinan ning teised peavad mind autos vastikult kaua ootama. Lonkasin 15-punkti poole ja plaanisin “koju”minekut. Jöudnud tollesse 15ndasse tegin ühtäkki otsuse, et nii vähe on minna – ma lähen käin ikka köik punktid läbi. Möeldud-tehtud. Lonkasin kuni löpuni. Eelviimases punnis vötsin vasaku jala jooksusussi kätte ja panin (pool)paljajalu löpuni. Olin paljajalu arvestuse vöitja :)

Tulemused
SI-ajad

Nüüd villiravile.