Esmaspäevas sakivad. Sajaga! …sest tööpäev on kella kuueni. Hästi nöme.

Tulin siis kella kuuest tulema näljane kui hunt, panin vöileiva ja paar tomatit pöske ning oli täis otsustavust, et nüüd lähen jooksma. Selle aja peale kui ma trenniriided kokku kogusin ja neid selga hakkasin panema, oli öues sadama hakanud. Lisaks sellele veel muidugi oivaline tuul. Kogu mu entusiasm oli kui käega pühitud. Aga kuna olin juba päeval plaani valmis möelnud, et ma lähen täna jooksma, siis leidsin eiteakust meeletu tahtejöu ja läksingi jooksma. Ma vöin ikka iseennast ka aegajalt meeldivalt üllatada.

Loomulikult oli juba esimeste meetritega öues köik väga hästi. Vihm polnud pooltki nii köva kui ta aknast vaadates tundus ja joosta oli päris mönus. Tiksusin vaikselt ja rahuloluga :) Paari tervisesportlast kohtasin metsa all veel, kuigi oluliselt vähem kui ilusate ilmadega.

Inimene peab ennast sundima!