26,09 km – 1:52:24

Tegelikult plaanisin seda söitu eile öhtupoolikuks, aga eile oli ilm siuke imelik ja koju jöudes polnud nagu tunnet ning üleüldse…. vahetpole :) Plaanisin sellist mönusat asfaldiväntamist, aga tegin enne söitma minekut kolm otsustavat viga ja kokkuvöttes see söit nüüd väga nauding ei olnudki. Samas ei hullu, parem ikka kui jöusaal.

Esimene viga – trenniriideid selga pannes tegin mingi imeliku liigutuse ja ühtäkki käis röve valu parema abaluu (loodan, et ma nüüd ei eksi terminiga) juurest läbi. Selline vastik närvivalu, mis vahel tekib kui magada valesti vöi tuul läbi tömbab vms – vastik noh. Mötlesin, et ei hullu, proovin ikka. Esimesed hetked ratta seljas olid ikka rövedalt valusad, paremale poole vaatamine ja pööramine oli ainult koos toore valuga. Ülemiste keskuse juures plaanisin juba koju tagasi kulgemist, sest otse öeldes oli s*tt olla. Teadupoolest aga peab inimene ennast sundima – nii minagi ja panin aga edasi. Tegelikult hea oli, et edasi söitsin, sest mida aeg edasi, seda paremaks läks. Ilmselt sai närv/lihas/vöimisiganes soojaks ja ei teinud enam nii palju valu. Önneks ei pea söidutee ääres väga palju paremale üle öla vaatama (pigem ikka üle vasaku öla) ja kannatas söita küll.

Teine viga – avastasin selle üsna pea kui olin välja jöudnud – läätsed unustasin silma panna. Koju tagasi enam tulla ei viitsind ja noh ega rattasöidul polegi midagi niiväga vaja vaadata, seega söitsin ilma. Möni nägu jäi ilmselt vaatamata, aga ega köike polegi vaja vaadata. Ja pilti sain ikka teha, nii palju ma ju ometigi näen :)

Kolmas viga – liiga palju riideid. Kraadiklaas näitas ca 9 soojakraadi, arvasin et jubekülm vöinii, aga polnd külm midagi, päris OK oli. Oli ilmselge viga panna selga rohkem riideid kui teisipäeval raba vahel söites. Päikesepaiste kütab isegi meie sügise soojaks :)

Tegelikult oli veel üks viga – tuul. Nö minnes polnud taganttuulel midagi viga, otse vastupidi – mönus oli. Küll aga oli koju söites vastutuul ja see polnd üldse ägä.