Tegelesin täna kepikönniga. Vähemalt pool energiat läks mitte niiväga enda liigutamisele, kuivörd rohkem just püsti püsimisele. Kepidki käes täitsid kohati pigem kukkumise vastaste abivahendite rolli kui spordivahendite oma, mida nad tegelikult on, eksju. Aga ma ei andnud alla ja ca 1:40 sai ikka liugköndi tehtud. Kohati oli nii libe, et lükkasin end lihtsalt keppidega edasi, nagu suusatades noh. Öudselt halb. Üldiselt pidi kogu aeg käima pigem tee körval kui tee peal, sest metsa all sai vähemalt kuidagigi käia. Väga mönus ei olnud, kuid trenn on trenn on trenn.

Metsa all vöis kohata nii möndagi jooksjat, aga ega neil ei tundunud oluliselt mugavam olema. Halb oli selline aastaaeg, olgu siis kuiv vöi lumega, aga see ei liha ega kala pole kellegi ilm. Rahvasportlane tahab stressivabalt treni teha.

Ma ei kujutagi ette kuidas on tänaste tee- ja ilmastikuoludega vöimalik rattaga söita? Igaljuhul möned seda ikka teevad, sest just eile ja täna toimus ICEBUG 25h ja seal tegeleti päris kindlasti jooksmise körval ka rattasöiduga.