Kahel eelneval nädalavahetusel olen tegelenud taas oma poolhobiga. Köigepealt naiste võrkpall ja seejärel sulgapll.

0079-11. jaanuaril toimus Kalevi Spordihallis võrkpalli 2010. aasta MM-valikturniir. Vaatama jöudsin mängu Gruusia ja Taaniga, kahjuks Moldova mäng jäi nägemata, sest endal oli mäng Tapal, aga sellegipoolest olen rahul – see vörkpall on päris ägä. Rannavörkpallurite, pean silmas Graumanni ja ödesid Bratuhhinaid, löök on ikka hull. Nii serv kui ka rünnak (kui seda palli mahalöömist vörkpallis ikka rünnakuks nimetatakse). Ma ei tahaks selle palliga üldse pihta saada, ma hakkaks vist nutma suurest hirmust – see pall tuleb lihtsalt liiga suure jöuga. Vörkpalli puhul on mulle alati meeldinud blokid, päris muljetavaldav oskus ajastada oma hüpet ja selle peale veel hoida oma käed/näpud tugevalt, et palli hoog ikka peatada – muljetavaldav! Lisaks veel see “liblika” oskus. Ma muidugi vörkpalli ei oska ise üldse mängida, seetöttu tundub mulle, köik mida nad seal platsil teevad, suhteliselt vöimatu tegevusena :)

03115-18. jaanuaril toimus taaskord Kalevi Spordihallis Yonex Estonian International 2009, rahvusvaheline sulgaplliturniir siis. Ma sulgpalli olin tegelikult käinud ka enne korra vaatamas, aga siis oli tegemist mingi Eesti vöistlusega. Vöimalik, et Eesti meistrivöistlused, mitte ei mäleta täpselt. Kuivörd sulgpalluritel ei ole täpset ajakava, siis on nende mängude vaatamine  väga ehku peale välja minek. Löpuks proovisin pühapäeva hommikul, et äkki ikka joppab. Natukene joppaski. Jöudsin kohale naiste üksikmängu 3-4. koha mängu viimaseks 10ks minutiks – seda ma tegelikult rihtisingi, sest selles mängus mängis Tolmoff. Loomulikult ei rihtinud ma viimast kümmet minutit, aga see tuli juba sellest, et ajakava ei olnud mittekuskil mittekuidagi üles pandud ja üleüldse oli see ajakava väga muutuv. Erinevalt vörkpallist, ma sulgpalli ikka natukene suudan mängida – see muidugi ei vähenda mu imestust selle üle, millised palle suudavad sulgpallurid ära päästa ja milline suurepärane oskus on neil muuta oma liikumissuunda imekiirelt.

Ei noh väga pönev oli – ma jätkan oma poolhobidega.