Kui pühapäev ostutub plaanitust mönevörra raskmemaks, siis tuleb olla iseendale tänulik, et olid laupäeval piisavalt usin ja viitsisid rattaga tolle pühapäevaks plaanitud pikema otsa ära teha. Tänasel päeval pole öue asja olnud, magasin terve päeva mönuga maha. Mitte, et ma oleks nii plaaninud, aga tühja kah, sest muu polnud möeldavgi.

Kuivörd eile hommikupoolne läks jällegi nii nagu polnud plaanitud, siis kella poole 5 aeg kojujöudnuna, oli ainus möeldav tegevus rattasöit, sest mu uus ratas ise karjus söiduvajaduse järele. Löppude löpuks olen ma ju hea ja andsin rattale vöimaluse end töestada. Plaanis oli kerge söit nii umbes tund aega, aga nagu juba korduvalt öeldud ei lähe asjad alati nii nagu plaanitud. Tuli hoopis peaaegu kahe tunnine söit, önneks mitte raske. Keksmine pulss 130 – mönus rasvapöletus, eks?

2009-04-11-ratasSöit oli üllatavalt kerge, olin kartnud hoopis raskemat ettevötmist. Sadul on vist natukene körgel vöi madalal – ma ei saanud veel täpselt aru, aga pölved väsisid ära, st kuskil on mingi viga. Peab katsetama. Isegi varvastel hakkas külm alles kuskil viimasel pooltunnil.

Küll on hea, et ma olin maruettenägelik ning olin tasku pistnud ühe banaani, sest enam-vähem samal ajal kui varvastel külm hakkas, sai mul jöud otsa ja mittekuidagi ei tahtnud enam edasi minna. Tegin siis pausi, panin banaani pintslisse, jöin paar lonksu vett ja pörutasin täie rauaga koju. Möni asi ei muutu ikka kunagi – energiat peab varuma enne kui see päris otsa saab :)

See mapmyrun.com leht näitab eilset söitu tsipa lühemana kui mu rattaspidokas näitab. Kuivörd ma tahan endast jube hästi arvata, siis ma usun rattaspidokat :) – 11.04.2009 – 39,61 km/1:53:22 – ei kurda,  alustuseks kölbab küll. Kahju, et laupäevahommikune ebaönnestumine ajas mu järgmise nädala plaanid vussi ja mul jääb seetöttu üks mönus pikk ots tegemata, aga küllap tuleb siis olla loov ja jooksvalt mingi hea lahendus välja möelda.