Küll mul on hea meel, et saalihoki hooaeg on läbi, sest see teeb nii mönegi öhtu vabaks ja saab kinos käia, sest löppude löpuks on kinofilmid ikkagi suurel ekraanil paaalju paremad kui telekast-arvutist vaadates. Esimene Xdream on juba sel pühapäeval, seega ei saa endale lubada nädalaga vormi viimist, sest niikuinii on selleks ilmseglet hilja, see tähendab et tuleb vötta vaba päev pika jalutuskäiguga, mille saab teha ka töölt/kinost koju astudes. Ja noh mul on endiselt väga hea meel, et on olemas kino Kosmos (ma vist olen seda juba korduvalt-ja-korduvalt öelnud) – 25 krooni Oscari filmi eest pole üldse kahju. Masu aeg niikuinii :)

doubt-posterOlin filmist Doubt (imdb, wiki) midagi nagu kuulnud ja Oscarite jagamisel nimetati ka seda korduvalt ära, seega päris puusse ei saanud ju valikuga panna. Ja ega ei pannudki :) Filmi vaadates tekkis mul küsimus, et ei tea kuidas sellesse USA kirikuringkonnad ka suhtusid – esiteks see, et pastorid elasid ikka maruhead elu, samal ajal kui nunnad elasid väga tagsihoidlikult. Kuigi ega ma ei tea, äkki see ongi tegelikkuses nii… Teiseks see pastori seostamine väikeste poiste ärakasutamisega – on kirikuringkonnad ju selle vastu vöidelnud viimasel ajal üsna tugevalt. Nüüd tuuakse suurele ekraanile film, mis jätab pealekauba veel ka otsad lahtiseks – iga vaataja otsustab ise, kas asjad olid nii nagu öde Aloysius (Meryl Streep) arvas. Mina isiklukult olen vist ullike ja tahan inimestest head arvata. Politseiuurijaks ma ilmselgelt ei kölbaks :)

Meryl Streepi tegelane oli nii jäärapaine ja eelarvamustega nunn, et aegajalt oleks tahtnud talle anda vastu doubt1-streepkuppu nii nagu ta filmi alguses poistele kirikus andis (see vastu kuppu andmine on ka treileris kohe alguses näha) ehk oleks see möistuse koju toonud. Tema eelarvamused, kahtlused ja sallimatus on nii jöhkralt radikaalsed, et mind ajab selline asi kohe närvi. Isegi siis kui ma filmi vaatan. Suht nöme, eks? Mul pole aimugi mismoodi mönes kirikukoolis asjad käida vöivad, aga filmides on need peaõed/direktorid (ma ei tea kuidas nende ametinimetus kölada vöiks) alati väga öelateks vanamuttideks tehtud. Lastest ning alluvatest (kui teiste nunnade kohta nii öelda saab) on alati kahju. Tulles tagasi filmi juurde – Meryl mängib oma osa muidugi paganama hästi välja. Kuigi filmi löpus olev stseen oleks vöinud ka olemata jääda, siis oleks see film veel rohkem hinge kriipinud – praegu sai Meryli tegelane mönevörra andeks vöinii. Kuigi eks see oleneb vaatajast, kas ta uskus pastori süütust vöi mitte.

doubt_adamsEelmine film, mida ma Philip Seymour Hoffmaniga peaosas nägin oli Capote, seega alguses oli mul natukene raske sellest eelmisest osast mööda vaadata. Löpuks muidugi mängis ta ennast kenasti uude rolli ja väga hästi mängis. Ega teda muidu ei oleks Oscari kandidaadiks esitatud ka muidugi. Lisaks postituse lõpus olevale juutjuubi videole oli filmis teinegi meeldejääv sönavött, selle pidas pastor Brendan Flynn – need kirikumehed on ikka paganama osavad könemehed.

A woman was gossiping with her friend about a man whom they hardly knew – I know none of you have ever done this. That night, she had a dream: a great hand appeared over her and pointed down on her. She was immediately seized with an overwhelming sense of guilt. The next day she went to confession. She got the old parish priest, Father O’ Rourke, and she told him the whole thing. ‘Is gossiping a sin?’ she asked the old man. ‘Was that God All Mighty’s hand pointing down at me? Should I ask for your absolution? Father, have I done something wrong?’ ‘Yes,’ Father O’ Rourke answered her. ‘Yes, you ignorant, badly-brought-up female. You have blamed false witness on your neighbor. You played fast and loose with his reputation, and you should be heartily ashamed.’ So, the woman said she was sorry, and asked for forgiveness. ‘Not so fast,’ says O’ Rourke. ‘I want you to go home, take a pillow upon your roof, cut it open with a knife, and return here to me.’ So, the woman went home: took a pillow off her bed, a knife from the drawer, went up the fire escape to her roof, and stabbed the pillow. Then she went back to the old parish priest as instructed. ‘Did you cut the pillow with a knife?’ he says. ‘Yes, Father.’ ‘And what were the results?’ ‘Feathers,’ she said. ‘Feathers?’ he repeated. ‘Feathers; everywhere, Father.’ ‘Now I want you to go back and gather up every last feather that flew out onto the wind,’ ‘Well,’ she said, ‘it can’t be done. I don’t know where they went. The wind took them all over.’ ‘And that,’ said Father O’ Rourke, ‘is gossip!’

See kõne oli suunatud eelkõige ikka tollele Meryl Streepi tegelaskujule  – ma ei ole kindel, kas ta tabas pointi. Noh ja veel rohkem oli see suunatud õde Jamesile, kes ilmselgelt tabas pointi, sest ta oli nii naiivne ja nii hella südamega, et temast hakkas vahepeal lausa kahju.

doubt-millerAga filmi parim stseen oli nii umbes 8-minutiline stseen, kus mrs Miller vestleb direktor Aloysius Beauvieriga. Ma pole eriline filmiajaloo asjatundja, aga ei teagi, kas varem on Oscari kandidaat olnud 1:43 kestvas filmis vaid ca 10 minutit. Aga paganama hästi oli. Kriitikud kiidavad. Üleüldse vaatasin, et see film on kandideerinud korraga kahe osatäitjaga naiskörvalosa Oscarile – jällegi hea teada fakt. Aga üldiselt vaadake ise ja hinnake.