Nojah siis oli nii, et see Xdream, millest ma juba natukene enne kirjutasin. Aga köigepealt tahan ikkagi öelda seda, et ma olen vägagi rahulolev, küllap siis mönel järgneval etapil saab seda ratast jälle ülvindi. Niikuinii saab :) See siis selgituseks eelnevale pirinale, et köik asjad oleks selged :)

Eilne hommik algas maruhästi, sest ma leidsin üles oma SI-pulga, mida ma arvasin juba umbes paar kuud kadunud olevat. See väike seik tegi meele heaks. Järgmine seik, mis meele heaks tegi, oli see, et olenemata absoluutsest korraldajate soovituste eiramisest ei läinud me kohale kella 8’ks, vaid jöudsime nii umbes pool 10 ning meid premeeriti parkimiskohaga kohe vöistluskeskuse körval. Möni päev kohe algab hästi :)

xdream-ardu-startViga on vist minus, aga mina lugesin juhendist välja, et A-raja rattaetapil on vaja kaasa vötta ka jooksuvarustus, B-rada sellega ei ähvardatud. No loomulikult panin siis rattakingad rattaalasse ootele, et vot siis ratta peal läheb paugutamiseks. Stardipauku oodates ja kaarti piiludes tundus, et ka B-rada peab keset ratast jooksma minema ning kiire pilt rattaraja pikkusele ütles, et rattakingad on sellel etapil selgelt ülehinnatud. Hea, et see asi vähemalt ennem selgeks sai, mitte tagantjärgitarkusena. Muide, kas te loete siit välja, et ka B-rada peab jooksuvarustuse rattarajale kaasa vötma: “A-rada stardib rattaetapile. Rattaetapile tuleks võtta kaasa jooksuetapiks vajalik varustus. Palume tulla starti varakult. B-rada stardib kanuuetapile. B-rada peab enne starti tooma oma rattaetapiks vajaliku varustuse keskuses asuvasse vahetusalasse.“?

Heaküll asume asja kallale, ehk et rajale.

Kanuu

004Kohe alguses läks meil natu-natukene ikka aega, et rajavalik paika saada. Hindasime tuule suunda nagu vanad meremehed ehk pilku kaugusse lainetele suunates ja valisime vastavalt sellele ka plaani. Esimese asjana panime Monsa stardi vastas olevale saarele ja kukkusime Eleniga kahekesti saare teise otsa söudma. Millegipärast olime me veendunud, et kahekesti liigume me kiiremini kui kolmekesi ja las see Monsa jookseb. Tagantjärgi ei oska arvatagi, kas oleks kiirem olnud kui Mons oleks kohe paati tagasi tulnud vöi oli meie jaoks kiireim see, mida me tegime. Eniveis, seal 59’nda kandis suure saare kaldal saime Monsat oodata täpselt nii kaua, et mul jäi aega vaadata, kas pärast finishi poole tulles saaks kanuu üle saare tarida – tundus täpselt sobiv koht. Teel 59’ndat 60’ndasse söites tekkis mul kuri plaan, et las see Mons jookseb kohe ka sinna 63’ndasse, et pärast on sinna halb seigelda – möeldud tehtud. Meil Eleniga polnud kaldal ootamise vastu mitteköigevähematki. 61 oli elementaarne, sealt korra oli möte, et Mons vöiks jälle joosta, aga kuna ta oli juba üksjagu ringi rapsind, siis otsustasime hoopis kolmekesti koos edasi liikuda. 69’ndasse saare nurga tagant välja minnes oli ühtäkki jube laine – siinkohal lendas öhku Monsa kuulus küsimus “Kas me üldse liigume?” – noh kuivörd puud me körval ikka liikusid, siis ilmselt mingil määral me ikka edasi seilasime. Vaevaliselt, kuid siiski. 69 punkti legend on “Saare loodeots” – ausalt, see saar oli küllaltki mötteline, pigem oleks vöinud olla “Koht roostikus”. Meil vedas, et üks meestetiim seal roostikus pisut kohmerdas, sest me olime selles suures vastutuules puntkist juba mööda söudnud. Tegime väga effektse U-turni ja punkti. Ise olime koguaeg arvanud, et see 69 ja 70 on äkki ühe saare peal, et las see Mons siis otsib seal – me Eleniga ikka ootame :) Nüüd jäi Monsal see otsimine ära, tuli ainult 70’nda järgi minna. Sel ajal  kui Mons seal käis olime me Eleniga hullult head inimesed ja juhendasime kaasvöistlejaid sinna 69’ndasse – sellel tasemel kus me vöistleme, tuleb ikka kaaslasi aidata. Nii nagu paar meeste vöistkonda meile udu ajasid on ausalt öeldes natukene alatu, aga tühja kah, ehk neil on nüüd parem, kui said meile ära teha. 65’ndasse oli päris tore minna aga vot too etapp 65-67 oli ainult tugevatele. Pärituult kanuutamine on väikestele tüdrukutele, tugevad pressivad vastutuult :)

xdream-ardu-kanuu62-13 oli kanuutamine, millist mina pole enne kogenud. Ma olen küll kanuutanud, siis kui taevast tuleb selgekujulist rahet, aga paganamani – siukse tuulega ei läheks ma elusees ühtegi paati – nüüd ei antud aga valida. Pooleldi pärituul, pooleldi küljetuul ei tee paati just väga kergelt juhitavaks, sest millegipärast tahab kanuu vötta just seda asendit, mida väga ei soovitata, ehk et siis mitte risti lainega vaid samapidi kui laine. Kuigi ma ei oma erilist meremehekoolitust, ütles mu loogika, et niimoodi lähme kiirelt uppi. Proovisin siis hea ja kurjaga ning löpuks tuli välja ka, sest kummuli me ju ei läinud. Panime Monsa ühel saaretipul maha ja tüürisime Eleniga kiirelt sinna kohta, mille enne olin välja vaadanud. Tuul muutus muide aina hullemaks ja hullemaks,  juba suutsid möned lained end meie kanuuse istutada. Kanuu üle saare sikutamine läks oluliselt kergemini, kui olin arvanud – ma olen alati arvanud, et see kanuu kaldale saamine, puude vahelt läbi tirimine ja uuesti vette laskmine on üks tüütu tegemine, tegelikult saime sellega üle ootuste hästi hakkama. Peab meelde jätma ja teinekordki kasutama. Jöudsime paadi vette panna ning juba tuligi Monsa. Nüüd oli puhas toore jöu demonstratsioon – kuivörd meil seda muidugi ei ole, siis noh mölatasime niisama kuni löpuni. Arvan, et me vöitsime selle kanuu ületarimisega, sest vöistkonnad, kes ümber saare söitma läksid, jäid meist minumeelest kanuuetapil tahapoole. Väike päike igas päevas.

Kanuu aegasid ei anna kuidagi vörrelda, aga olgu ära märgitud, et veetsime kanuus 2 tundi ja 10 minutit ning löpetasime kanuu kohal 102 – siit sai vaid paremaks minna. Rööm on muidugi ka see, et meie taga oli veel 59 vöistkonda. Me ei olegi viimased :)

Ratas I

Kuna ma jalatseid vahetama ei hakanud, siis panime igaüks kähku midagi pöske ja hakkasime väntama. Mul oli pärast suurt istumist nii suur rööm, et sai löpuks midagigi teha – oleks vöi maailma löppu ära söitnud. Tegelikult oli vaja vaid 3,6 km’i kuni jooksuetapini. Ja noh see rada ei nöudnud isegi öigevähese o-oskusega multisportlaselt mingit erilist möttetööd, sest sisuliselt tuli lihtsalt mööda teed uhada kuni vahetusalani.

Etapiaeg 19:23 (112), kokkuvöttes 103 koht. Mulle tundus, et meist möödus koguaeg möni vöistkond, aga kokkuvöttes tuleb välja, et meist on suutnud mööda söita vaid 1 sats – veider :)

Jooks I

Esimene jooksuülesanne nägi ette seda, et iga vöistkonna liige peab üksinda läbima kaks punkti. Üksinda on muidugi mööndustega, selles möttes, et täpsem oleks öelda, et punkti peab vötma üks inimene. Mumeelest liikus niimönigi vöistkond vähemalt paarisrakendina, aga ega nad sellega midagi ei vöitnud ja keelatud ju polnud. Me öpetasime Eleni taas 3-minutiga orienteeruma – jooksed seni kuni vasakut kätt on mägi ja seal taga ongu punkt ning siis tule mööda teed tagasi ja jooksed taas mönda aega kui vasakut kätt on punkt, vaata seal on teised ka :) Elen on ilmselgelt väga kiire öppija, sest ta läbis oma etapi minust ja Monsas oluliselt kiiremini. Ma, kui köige nörgem jooksja panin Monsale pikima jooksuotsa ja ise vötsin loomulikult köige lühema. 16 B punni kättesaamisega polnud väga probleeme, aga siis oli FA-FA. Ma olin ju nii meistersportlane, et ega ma kompassi rajale ju kaasa ei vea. No ja siis tegin mingi siukse triki, et 16B’st 17B’sse minnes läksin omaarvates korrektselt kirdesse kuni löpuks mingisse veidrasse teeristi sattusin. Tohotonti, ma olin ju puhta itta läinud. Egas midagi, panin mööda teed punkti punuma. Vahepeal kohtasin Elenit, kes oma etapi juba läbinud oli ning meid seal ootas – vötsin punkti ja vahetusalasse tagasi. Monsaga igaljuhul löpetasime sünkroonis.

Pärast seda jooksuetappi oleme ühäkki kohal 79. Ma olen alati öelnud, et orienteerumine on meie trump. Mulle meeldib kui ma ei eksi :)

Jooks II

Läbida 7st punktist 5. Töttöelda polnud seda valikut teab mis raske teha, sest kes sinna 34 ja 32 juurde vössi ikka tahab minna. Ainuke valik, oli et kas minna 38-38-35-36-33 vöi vastupidi. Me vötsime tolle vastupidi. Selle etapi märkimisväärseteks kaotusteks on väga kriibitud jalad ning muhk mu peas. 003See muhk valutab siiani, ma muidugi murdsin peaga ka mingi suuremat sorti oksa maha… tol hetkel tundus väga öige minna pea ees otse padrikusse. Nüüd see enam nii öigena ei tundu.

Tolle jooksuetapiga langesime 5 kohta, st 84’s koht. Kuna igal vöistkonnal oli nüüd grupijuht, ehk orienteeruja kaasas, siis on ilmselge, et mitteorienteerujad enam sihitult mööda metsa ringi ei tiirelnud ning vöimule pääses taas toores jöud.

Ratas II

6,07 km’i ratas – ma üldiselt söidan igapäevaselt tööle 5,8 km’i rattaga ja vahel mul ei hakka selle aja peale isegi mitte soe. Nüüd tuli selle rattaetapi pikkus kokku ca 11 km’i – natukene hakkas soe kah ja jalad sai märjaks.

Osad tiimid läksid 25’ndasse punkti otse mööda sihti, jättes sealjuures rattad kuhugi sihinurgale ootele. See möte ei tundunud mulle siis väga ahvatlev ja olen ka nüüd üsna veendunud, et ringisöit oli ajavöit.  Ma väga täpselt ei viitsi aegadesse süveneda. See tee mida mööda sinna 25’ndasse sai oli meeldiv lai metsatee, talla aga :) Tallasimegi – kokku väntasime välja aja 14:40, mis oli etapi 56’s – kokkuvöttes oleme ikka kohal 84.

26’ndasse otsustasime minna alt ringi mööda sihti, sest otse minnes oli Mudajärv, mille nimi ei töotanud head :) Kuigi-kuigi tagantjärgi targana tundub, et otse oleks olnud vöiduvariant, sest soo oli jääs ja soo polnud pooltki nii pehme kui karta oli. Keset suve oleks ehk too ringivariant kiiremgi olnud, praegusel kevadisel ajal paraku mitte. Aga noh see on praktiliselt ka ainus rattaraja etapp, kus rajavalik midagi otsustas ja rajameister oli viitsinud natukenegi möelda. Ringi minnes oli ka pönev, sai oma ratast kahest kraavist üle kanda ja muidu toredaid looduskauneid kohti näha. Kusjuures ma tänaks üht noorhärratki, kes mu ratta üle kraavi aitas, aga loomulikult ei tea ma ta numbrit, seega lihtsalt aitäh multisportlane, kes sa kaasvöistlejale abikäe andsid. Nii nagu tema mind aitas, nii aitasin mina üle ka Eleni ja Monsa. Koostöö peab laabuma.

Söitsime sinna 26’ndasse 19:17, 99’nda ajaga – kokkuvöttes ikka staabilselt kohal 84.

Lisaülesanne I

See oli peaaegu, et köikide Xdreamide köige möttetum lisaülesanne :) Selles möttes, et ma ei saa siiamaani aru, mis ma öigesti vöi valesti tegin. Nimelt pidi seal omavahel lahti harutama mingi kaks metallosa (seletus siin). Mul mitte örna aimugi, mismoodi need kaks jubinat omavahel kokku olid pandud ja veel vähem tean ma mismoodi need lahti pidi saama vöi siis mismoodi ma need lahti sain. Igaljuhul pusisime seal mönda aega, kui juba ise vaatasin ühe silmaga, et kust see trahviring siis läheb, et tühja kah jookseks ära – endal mul käed käisid koguaeg ja siis eiteakust ja eiteamiks need kaks metallosa omavahel lahku läksidki. Küll möni lisaülesanne vöib lihtne olla :)

Oma arvates saime küll üsna kiirelt hakkama, aga krt 102 tiimi on meist kiiremad olnud, st me näppisime neid jubinaid 3:02 ja olime 103’ndat. Kokkuvöttes 83 – keegi jäi järelikult meist veel sinna :)

Ratas III

Einoh nüüd ei olnud enam midagi jäänud, sest mööda otse mööda teed ilma erilist teevalikut omamata söitmine pole eriline Xdream, see on rohkem selline söidame-köik-koos-kuni-punktini söitmine ja meenutab korralikku ühistreeningut :) Punkt oli kenasti teersistis, et noh töepoolest. 11:54 ja 94’s aeg, koht 82.

Et viimasesse punni saada pidi ületama ühe päris piraka kraavi – trikk seisnes selles, et ratas tuli ölale vötta ning kraav tuli ületada üle puu. Önneks oli neid puid seal kaks, st väga keeruline ülesanne just ei olnud – täpselt selline Xdreamilik. Sealt edasi oli vöistluskeskusse söit juba nagu Laulupeorongkäik. Aega vöttis meil see rongkäik 6:26 (97’s aeg) ja kokkuvöttes koht 83.

Lisaülesanne II

xdream-ardu-vibu1Mötlesin alguses, et noh tühja kah, ega ma olen ju ka õepoja vibuga proovinud lasta, et tühi see siis nüüd pole lasta. Vötsin vibu ja noole, vinnastasin ja plärts :) – see noole ots millest näppudega kinni hoidsin jäi mulle pihku ja nool ise lendas üsna nukralt umbes meetri vöi pooleteise kaugusele maha. Vibulaskmine pole ikka üldse minu ala. Andsin vibu Elenile ja vötsin istet, et nautida vaatemängu. Tundub, et Eleni esivanemad on Robin Hoodi suguseltsist, sest Elen lasi need vajalikud kaks noolt nagu muuseas märklauda, peab märkima, et  jöudu jäi tal ülegi, sest osad nooled lendasid kuhugi metsa jamujale. Vibulaskmine vöttis meil aega 3:15 (62. aeg) ja koha säilitasime, st 83.

Löppprotokollis on muidugi lisatud veel läbimata punktide eest trahve vähemalt üheteistkümnele vöistkonnale ja kokkuvöttes saime 161. vöistkonna hulgas 72. koha. Mumeelest pole paha! Naiskondadest viies koht :) Ma polnud väga väsinudki…

Tulemused / etapiajad

Uurisin pisut ka seda, mille poolest me neljandale ja kolmandale kohale alla jäime. Sisuliselt muud probleemi polegi, kui et kanuu. Esiteks tegime vist natukene halva valiku (III ja IV koha naiskonnad olid söitnud 58-59-61-66-69-70-67-64-62-65-63-60-13-14) ja teiseks me lihtsalt ei oska seda kanuu asja. Kes öpetaks mind paremaid rajavalikuid tegema? Tegelt ka noh, palun :) Ja kuidas see kanuusöiduks treenimine käib? Ratast oleme üllataval kombel isegi suht-koht vördselt teinud ja jooks on ka nii minutiga siia-vöi-sinnapoole enam-vähem vördne. Seega lihtsalt meie ebaönn, et nii palju kanuud seekord sattus olema. Mul on motivatsioon körgel ja palun juba öist Xdreami :)

ps kaart oli skännimiseks liiga suur ja seetöttu tegin lihtsalt fotokaga pilti, sai selline nagu sai – boonuseks näete äärte peal ka mu köögilaua linikut :)