Täitsa müstiline, et reedel oli tip-top ilm ja täna oli tip-top ilm, aga just eile, siis kui suur hulk seiklejaid 6-tunniks Naissaarele seiklusrogaini sooritama läks, oli ilm tagasihoidlikult öeldes väga halb. Kuigi peab tunnistama, et ega joostes/matkates vahet pole, kas sajab vöi ei – mul on lihtsalt korraldajatest ja punktikohtunikest natukene kahju. Endast hakkas kahju, siis kui pidi taskulambi 2009-05-09 2valgel mingi maailma külmemais ehituses punkte ostima – öue tulek oli nagu sauna astumine :)

Seesuur, et Libahundi Jälg Naissaarel. Päriselt nimetavad nad vist end seiklusrogainiks, sest vahepeal tuleb ka möningaid lisaülesandeid teha. Ja ausaltöeldes on väga ägä, et tuleb, sest see 8-tunnine rogain on ikka üsna tuim astumine. Väike vaheldus toob vaid tegevusele värvi.

Mötlesime Merliga, et hullu panema ei hakka, st vötame rahulikult – teedel nats jookseme, aga muidu on chill. Oli kah :) Eelneva öö uni oli niigi mingi 4-tunnine, st ei tohi ju organismi sporditegemisega üle koormata.

25-72-73-54-32-53-48-74-37-43-76-70-55-71-56-33-42-23-22-24-39 – täpselt sellises järjekorras punktid läbisimegi. Nagu öeldud, siis pöhiliselt liikusime 2009-05-09 Libahundi j2lgmööda teid, et end säästa. Tagantjärgi vaadates oleks pidanud minema ka 26 ja 47, kuhu esialgu plaanisime ka minna, aga jätsime minemata. Samuti oleks vöinud ka 21’s ära käia. Rohkem eriti kripeldama ei jää. Läbituid kilomeetreid tuli kokku ca 25, mis on ilmselgelt täiesti piisav.

Lisaülesanded läksid kah nii enam vähem. Punkti 72 jöudsime teisena ja sooritasime “lennult”. 73’ndas lugesime miine kokku 290 ja tegime kolm auringi. Päris tüütu kui aus olla, lisaks veel ka mu pölvele koormav. 74’ndaga läks halvasti, sest karkudega käimine ei tulnud mul välja – mölemal katsel jäi ca 1 meeter eesmärgist puudu. Punkt “kuskil seal mere ääres, ma ei tea ise ka kus” jäi meil paraku leidmata, st 0-punkti punkt. 76 oli önneks lihtne. 70 oli see halb koht, kus külm nii naha vahele sai, et löpuks enam päris sooja ei saanudki. No ja pealambid olid meil ka nii nigelad, et neid punkte, mida pimedas pidi olema kokku 5, leidsime meie vaid 2. 71 oli labane, eksju.

Natuke tegime viga ka :) Üks “meeldejäävamaid” oli etapil 56-33, kus me kadusime kaardilt ikka nii ära, et oli kohe natukene segadus. Aga kogemus on meile öpetanud seda, et niisama metsavahele jölkuma jääda ja oletama ei tasu jääda, vaid tuleb liikuda kindlasse kohta, kus on vöimalik end paika panna. Nii me proovisimegi ja no nii umbes peale 15-minutist metsa vahel tatsumist saime end paika ja jätkasime veatult.

Finishialasse jöudsime esmakordselt juba tund enne kontrollaja löppu. Kuivörd ilm polnud just teab mis niisama lebotamise ilm, siis köndisime aja veetmiseks veel 24’ndasse ja 39’ndassegi (selle viimase saime kätte veateult, olgugi et tundub olevat “koht metsas”).

2009-05-09 1Hea oli see, et pärast vöistlust sai laeva sooja, aga natukene ebameeldiv oli see, et laevas pidi veel terve tunni niisama passima. Kusjuures mu meelest viimase tunni jooksul laevale inimesi enam peale ei tulnud. Aga see selleks. Kojusöit oli meeliülendav, sest laine oli päris muljetavaldav ning loopis seda Monicat (laeva nimi oli selline) üsna korralikult siia-ja-sinna. Löpp hea, köik hea.

Ah-jaa meres olen ka sel aastal juba käinud :) Punkt nr 48 oli nii pandud, et pidin pölvini meres keksima. 52. jätsime parem minemata – tagantjärgi öige otsus, sest seal olla ikka poole kerega vees oldud ja seda poleks tahtnud.

Kuid siiski – Xdream on kordades lahedam kui rogain. Samas – seiklusrogain on lahedam kui tavaline rogain.