Nii nagu tuhended teised pealinna (ja naabervaldade) naised, liikusin ka mina eile hommikul Lauluväljakule plaaniga 7 km’i ära sörkida – Maijooks muidugi. Hommikul tundus ilm marukülm ja ma oma arvates riietusin vastavalt, aga see marukülm asendus löpuks täitsa mönusa päikesega ja löpuks hakkas ikkagi hirmus palav, aga see selleks, sest jooksmise ajal hakkab ka köige külmema ilmaga palav.

Ennast suutsin ma päris korralikult üllatada, selles möttes, et ma viitsisin :) Mitte, et 7 km’i mingi väga pikk maa oleks, aga ma ei salli IMG_2576tegelikult üldse suure rahvamassiga jooksmist ja veel vähem sallin ma asfaldil jooksmist… Nii ma siis jooksingi seal, kus vähegi vöimalik tee körval murul. Kuivörd ma plaanisin minna rohkem niisama sörkima ja suurüritusest osa saama, siis vötsin väikse fotoka kaasa ning mötlesin niisama sportivaid inimesi pildistada. Paraku on mu’s ikkagi nii palju sportlast, et nii kui jooksuks läks, siis hakkasin minagi panema ja enda kohta panin päris hästi. Ületasin enda ootusi :) Olgugi, et see oleks niimönegi jaoks ilmselt igav sörk.

Tuleb tunnustada Maijooksu uusi korraldajaid – hea reklaamiga oli ikka muljetavaldav mass kokku aetud. Ma muidugi pole mitmel-setmel aastal sel Maijooksul osalenud, aga massi tundus ikka meeletult. Jooksjaid-terviseköndijaid-keppijaid – köike jagus. Järgmine rahvajooks mille ära kannatan (suures massis ja asfaldil) on Sügisjooks (mul on isegi eesmärk selle tarbeks, aga seda ma köva häälega välja ei ütle).