Kui Anneli neljapäevakule ei oleks läinud/tulnud, siis mul oleks eesmärk täidetud :) Mönes möttes on ju hea, et ta ikka ka metsas käis, sest oleks 2009-05-28 Keila-Joaäärmiselt mannetu kui eesmärk juba viienda päevakuga täidetud saab – nüüd on vähemalt endal huvitav :)

Läksin neljapäeval metsa kerge eelarvamusega, sest Johannes Tasa on kunagi öelnud, et neljapäevakul vöivad rajad ka väga labased olla, sest see kes tahab suuremat koormust vöib tee körval vösas ka joosta. Oli kord üks rada, kus O-jooksuga oli vähe pistmist, pidi rohkem niisama tee peal spurtima. Tagantjärgi tarkusena vöin öelda, et seekord oli härra Tasa väga ägeda rajaga hakkama saanud – ausalt noh. Oli küll mömevörra mööda teid jooksmist, aga see-eest oli valikuid päris meeldivalt ja see pikk etapp oli lausa suurepärane :) Tip-top värk!

Raja alguse vötsin mönuga, polnud mingit väga pressimise tunnet. Seitsmenda ja kaheksanda punkti vahel nägin metsas Heidzi jooksmas ja siis tabasin, et mul on ta’ga üks rada ning kui muud eesmärki ei ole, siis talle peab ikka ära tegema. Ja nii mu jooks taas mötte saigi – kukkusin punuma. Seda pikka etappi ma lausa ootasin, see tundus juba kaardile vaadates ägä – joostes oli veel ägedam. Tsipa enne üheteistkümnendat nägin veel N35 klassi vöitjat, kellele ma pidevalt 10 minutiga kaotan. Vanusevahe on meilKarika v.finaal selline, et ma ei peaks kaotama 10-minutiga, aga noh ma pole ka maailmameister, seega luban endale seda kaotust :) Päris-päris löpus tuli muidugi mööda lagedat lipata ja see lagedal mätaste vahel jooksmine on üks paganama PITA ja löpp oli puhas kangutamine. Finišisirge aeg oli alles üheksas – päris piinlik :)

Igaljuhul juba parem :) Tulemused

Kihutasin pärast veel linna, et Flora ja PJK karika veerandfinaali teist poolaega näha. Väravat küll ei näinud, aga kuivörd Flora vöitis, siis oli köik väga hästi. Karikas ootab oma omanikku :)