Küll ma kaalusin enne eilset Tallinna Rattamaratoni pikalt, et kas ma ikka lähen vöi ei – peaaegu terve eelneva nädala oli vihma sadanud ja soe ka nagu polnud ning muud sada häda. Löpuks, reedel, otsustasin, et vahetpole inimene peab ennast sundima ja sadagu vöi padukat, aga söitma ma lähen. Ja läksingi :)

Kohale jöudsin napilt 15 minutit enne starti ja stardikoridori sisenesin umbes 4 minutit enne stardipauku. Ilmselgelt olid köik enne mind ennast Tallinna_Rattamaratonjuba vihaseks ajanud ja nii ma olingi seal köige viimane. Ei hakanud väga ebaviisakalt ette poole ka trügima ja ausalt ma startisin köige-köige viimasena :) Kuni nii umbes 10nda kilomeetrini sain eespool olnud startijatest mööda söita – küll oli äga ja andis marumönusa emotsionaalse laksu. Kuskil seal 10nda kilomeetri juures ühinesid maratoni (58 km) ja poolmaratoni (28 km) rada ning siis mul enam seda röömu ei olnud, et teised söitjad oleks selg ees vastu tulnud – pigem vastupidi :) Kuid önneks olid need möödasöitjad köik mehed pikalt rajalt ja nad ei olnud üldse minu klassist söitjad, seetöttu mind ka väga ei häirinud see fakt, et ma olen täielik pidur metsateel.

Mul puudub vördlus teiste rattamaratonide radadega, aga see Tallinna Rattamaratoni rada oli küll väga ägä. Täpselt parajalt metsas müttamist ja metsa- ning autoteedel rallimist. Söidu ajal olin ma muidugi köikide töusude peale absoluutselt kuri, aga eks see käib ju asja juurde. Köik laskumised olid mu lemmikud, eriti need kus oli silt “Ohtlik laskumine!” – paganamani laskumine on mönus :) Tösiasi aga on see, et ma pean räigelt öppima mäkketöusu. Söitsin nii mönegi naisega enam-vähem vördselt – köik kohad kus sai nö panna ja sai mönuga laskuda vajusin ma neil eest ära, samas kohad kus pidi mäkke töusma, söitsid nad mulle kohe järgi. Minu önneks oli laskumisi ja sirgeid rohkem kui töuse :) Aga üldiselt pole pöhjust kurtmiseks, ma arvan, et ma sain hakkama. Löpetuseks ikkagi – rada oli väga-väga ägä.

See eilne hea kogemus tekitas mu’s kohe mötte, et ei tea kas peaks veel mönel maratonil osalema, sest löppude löpuks on töesti vöistlus parim (tugev) treening :)

Kui korraldajad paneks veel välja ka selle poolmaratoni tulemused, siis saaks ma teada kui mitmest inimesest ma mööda söitsin. Natuke isiklikule egole paitust :)