Alustuseks – need särgid, mis eile meestel esimesel poolajal seljas olid – krt need olid ju oivalised :) Less is more! Lihtsus maksab. Nike Reim-157-3esindajatele ka müügiidee – paisake need “100 aastat armastust” kirjaga särgid müüki, ostjaid oleks murdu. Ma oleks üks väike osa sellest murrust. Tösi, pluuside rahva sekka viskamine on ka tore idee, aga arvestades kahe Eesti mehe rumalust tahtis mul nutt peale tulla, kui kaks meest selle särgi pooleks rebisid, sest kumbki oli kätte saanud ühe varruka ja kumbki ju järgi ka ei andnud ning nii nad siis kokku leppisidki, et rebivad särgi pooleks. Kui loll saab ikka möni inimene olla? Kahju lausa :)

Mäng oli mönus. Eesti vöiks tihedamalt mängida endast nörgematega, sest mängulusti on ju vaja. Seda mängulusti oli eile külluslikult, väravavahtidest oli natukene kahjugi, pidid teised niisama tööta seisma seal. Viikmäe muidugi on nüüd oma arvates tegija, sest suutis ju üle nelja aasta löpuks värava lüüa – kas pole mitte superründaja? Reim-157-5Kruglov oli nagu uuesti sündinud – tavaliselt ei tule tal pooled asjad välja ja on kuidagi äpu, eile jooksis, vöitles ja tsenderdas nagu noor jumal. Äkki hakkab löpuks asjale pihta saama :) Kink on päris osav poiss, aga natukene nagu Ronaldolik, selles möttes, et trikitab küll, aga kui ummikusse jookseb, siis laseb käed rippu ja teeb vingunägu – nii ei saa ju rallit söita.

Need Ekvatoriaal-Guinea pallurid tundusid natukene vedelad vennad olevad. Muidu mulle Aafrika satsid meeldivad, sest neil on selline mönus ja vöitluslik jalgpall, nad ei teeskle ja mängivad röömuga. Paraku eilsed poisid küll seda väga välja ei näidanud. Igal vöimalikul juhul olid nad platsil pikali vöi siis tegid vigasid. Mängus välja jagatud 8 kollast (neist 2 eestlastele) räägib vist ise eenda eest. Pluss üks punane. Kusjuures see punane oli eriti ajuvaba – nagu mismöttes sa hakkad otse kohtuniku ees maaslamajat jalaga tagumikku togima? Ütleks, et neeger aga möni vöib pidada seda rassistlikuks :)

Publik – seda lihtsalt ei olnud. See U19 mängudel läbiviidud kampaania “Tasuta piletid igale teismelisele” oli tore Reim-157-4küll, aga kui inimest ikka jalgpall ei huvita, siis ta lihtsalt ei tule mängule. Eufooriaseisund, mis nende mängudega tekkis, lükati mönusalt nulli tagasi. See, et jalgpalliliit inimesi läänetribüünile ei lase on ka tobe, sest kui inimesed oleks hajutatult, siis jääks vähemalt mulje, et nii mönigi inimene on kohale tulnud. Praegu oli pool staadionit konkreetselt tühi.

Noh ja siis oli Reim eksju. Selle looga on nüüd köik :) Aga see on ilus lugu olnud. Ma ei ole ma päris kindel, et ma nägin Eesti koondise esimest kodumängu, aga 22.09.1993 Eesti-Itaalia mängu käisin küll ise Kadriorus vaatamas (ka 16.08.1992 0:6 kaotus Šveitsile tuleb kuidagi tuttav ette) – mis ma öelda tahan, et ma olen näinud selle mehe kogu karjääri. Kui lahkus Kristal, siis vöis julgelt öelda, et Eestil pole teist meest, kes näeks niimoodi väljakut nagu tema nägi – ta söödud olid oivalised. Reimi lahkudes vöiks öelda, et pole meest, kes suudaks sama distsiplineeritult mängida. Vöi vähemalt nii mulle tundub… samas, eksju, pole asendamatuid ja küllap vötab keegi ohjad endale. Mul on paganama hea meel, et ma olen Eesti koondise fänn :) Isegi siis, kui see koondis mängib nii nagu mulle üldse ei meeldi. Eesti on Eesti on Eesti!

Proovisin oma neljanda rea kohalt pilti ka teha, aga päike paistis kaamerasse ja plats Reim-157-1jpgoli ikkagi kaugel. Peale igat mängu ma lausa ootan, kui paneb pildid üles Catherine Kõrtsmik – ta teeb jubehäid pilte. Oskaks ise pooltki, küll oleks hea :) Eks natuke mängib rolli ka see, et tal on tehnika ilmselgelt parem ja platsile saab ka lähemale, aga krt tal on ka “silma”, sest need pole lihtsalt tavalised mängu pildid – neil on see miski küljes. See miski, mis teeb pildi mönusaks. Tema eilse mängu pildid. Peaks ka endale sebima üheks mänguks öiguse väljaku äärde kondama minna :)