Klubi vaatenurgast vöiks nädalavahetuse lugeda kordaläinuks, sest löppuks ometi tuli kauajahitud vöit meie öuele :) Küll on hea!
Teadagi – Klubide Karikas – me oleme seda kaua sihtinud. Endiselt ei saaru, miks suurem hulk O-sportlasi sellest üritusest osa ei vöta, aga no tühja kah – nende kaotus.

Isiklikult mul nii hästi ei läinud, sest ilmnes vana tuntud töde – niisama treeningu möttes vöin ma tiksuda küll, aga niipea kui on vaja metsas sambla peal vöi veel hullem soos lipata ning veel ka töususid vötta, siis pole minust ikka üldse tegijat. Endale tegi ikka tuksa küll. Pagnama kahju on, et kedagi selles süüdistada ei saa :)

Hea, et meil Põhja-Eestlastel on olemas Körvemaa, kus saab natukenegi orienteerumisega tegeleda – ülejäänud Tallinna ümbruse maastikud ei anna päris hästi möötu välja, aga kitsal ajal ajab asja ära.

Eile suutsin stardist jooksu pannes kohe esimesel sajal meetril oma jala välja väänata – tegin siis seal väga elegaantseid 2009-07-12 Klubide Karikaslonka-proovi joosta-kepsle liigutusi – natuke aega neid teinud, sain jala jälle liikuma ja panin ajama. Vahepeal kuskil mätaste vahel väänasin jälle, aga kuivörd see sai pikapeale juba harjumuseks, siis löpuks ei viitsind isegi longata. Startisin oma klassis köige esimesena ja seetöttu möödus enamus mu rajast kael keerdus, st ma pidin ju koguaeg vaatama, et kas keegi on mu juba kätte saanud. Ja ega enne ei saanudki kui kuskil 9’nda punkti juures nägin oma klassi kaasvöistlejaid. Üldiselt ega ma eile viga ei teindki, aga noh nagu juba öeldud, siis see metsa all jooksmine ei ole mulle üldse konti mööda (kah orienteeruja, eks?) ja nii ma siis seal sammusin veatult punktist punkti. Kuivörd oluline oli raja korrektne läbimine, siis väga vahet pole kah.

Teates läks täna aga hoopis teistmoodi – esiteks ei saanud ju oma vöistkonda päris alt vedada ja seetöttu oli terve raja läbi jalutamine möeldamatu ning teiseks tegin ma täna kohe viga ka. Näiteks kolmas punkt – kaks vähemate oskustega O-sportlast hakkasid seda kolmandat otsima2009-07-13 Klubide Karikas palju varem kui üldse vaja oli, muidugi lasin ma ennast sellest segada ja peatasin oma hoo (!!!) ning asusin ka metsas otsivalt ringi vahtima. Töde oli see, et punkt oli hoopis tükk maad edasi soos ja mis köige nömedam – ma ju teadsin seda. Löpuks siiski jäin endale kindlaks ja vötsin punni enne neid teisi uitajaid. Seitsmes ja kaheksas punkt olid nii nömedalt augupöhja ära peidetud, et nende otsimine oli täitsa normaalne. Ja siis üheteistkümnes – mul oli Geidi selja tagant paistmas ja mu ainus möte oli, et krt Geidi mind ikka ju kätte ei saa. Noja ma siis hakkasin panema – paningi nii, et üks hetk oli metsavahel kuulda Geidi häält “Liina – punkt on seal” – ma olin ringi tömmelnud köikides teistes kohtades kui punkti piirkond. Üsna halb. Önneks tegid prouad Prits ja Karnit viimase punktiga viga ja ma sain vähemalt enne neid Mihklile elegaantse käeplaksuga vahetuse üle anda :)

Löpp hea köik hea. Aasta O-klubi on Mercury :)