Nägin hommikul tööle tulles Alges Maasikmetsa oma hommikusele treeningule siirdumas. Oli ilmselt oma klubi dressis (midagi kollase ja mustaga), maanterattaga seljas Järve Selveri ees oleval ristmikul. Tore, eksju?

kiiver_teekasKuid üks asi oli vägamittetore – ta ootas enne ristmikku ära täpselt selle hetke kui ristuvalt teelt enam ühtki masinat ei tulnud ja söitis üsnagi ebaelegaantselt punasega üle ristmiku. Olen sellest enne ka kirjutanud, aga ma ei saa aru, mis häda on paar hetke veel oodata, et tuli läheks roheliseks ning alles seejärel LE kohaselt ristmikust üle vändata. Alges Maasikmetsa puhul on ilmselgelt tegemist mehega, kes suudab ratta seljas minuteid kohapeal seista, ta ei pea rohelise tule ootamiseks isegi rattakinga pedaalist välja vötma.

Tulles aga postituse pealkirja juurde, siis ma arvan, et just need võistlussportlased peaksid olema noortele eeskujuks. Kui väike algkooliealine rattur näeb, et onu maanterattaga söitis punase tule alt läbi, siis nii mönigi väiksest rattasöbrast  teeb sellest järelduse, et nii vöibki ja see järeldus on väär, mis väär.

Olen näinud ka Jaan Kirsipuud kiivrita söitmas. Reklaamid “Tegija kannab kiivrit” on küll väga head, aga kui üks tegija kiivrita söidab, siis muudab see kogu ülejäänud kampaania justkui möttetuks. Kas te ei leia?

Jään endale kindlaks – kui soovid teha maantetrenni, siis tee, aga linnas söites (enne maanteele jöudmist) täida LE’d korrektselt  ja ole noortele (ning teistelegi harrastussportlastele) eeskujuks.