Alustama peaks ehk sellest, et neljapäeva löuna ajal oli olukord selline, kus me/mu vöistkonnal oli kaks kindlat liiget ja üks jalgratas – köik ülejäänud oli lahtine. Rattaabi tuli väikevennalt ja seiklussporti harrastas koos mu ja Eleniga laupäeval Merle. Ta küll olla kunagi mingil imelikult pöhjusel lubanud, et “ei-iial-enam”, aga never say never ja nii see Merle meiega rajal oligi.

Kuivörd eelmisel korral löpetasime naistest teisena (pärast Excelit sai sellest küll viies koht, aga me enda jaks olime ikkagi teised), siis selleks korraks oli hammas verel. Teistega ma seda infot küll ei jaganud, aga no ma ise teadsin, et hea önnega on köik vöimalik. Tagantjärgi targana vöib öelda, et köik ON vöimalik! Kaasa aitab muidugi natukene treenimist :)

Enne kui raja kallale minna tahaks veel kiita rajameistrit, löpuks ometi oli ka B-rajale enam-vähem 2009-09-05 Xdream legendkorralik rada kokku klopsitud. Jalgsirada oli ehk natukene labane ja samuti oli seda natuke vähe, aga mul kui mitte köige säravamal kriidil jooksuetapil oleks patt kurta. Kui Xdreamil oleks veel viieski etapp, siis ilmselt saaks juba päris hea. Selle aasta neljast etapist on kaks olnud väga head etappi (Elva ja Tabasalu), üks eriti halb etapp (Väätsa) ning üks hea ideega, aga paraku ebapropotsionaalsete etapipikkustega rada (Ardu).

Aga asun asja kallale :)

Jooks

Alguses lasti kogu kamp lahti coastaleeringule – mitte ei saa aru, miks tavalisele mööda linti jooksmisele nii keeruline nimi on välja möeldud, aga küllap nii on edevam. Jöudsin küll enne starti kaardirullilt välja lugeda, et “Asukoht, kus vörrand on tõene”, aga kuivõrd vörrandit ju näha 2009-09-05 Xdream jalgsi I (gps)polnud, siis polndki selle infoga suurt midagi peale hakata. See suure massiga mööda kitsast ja mägist ning märga rada jooksmine oli üksjagu ohtlik, aga samas kaval vöte masside lahti rebimiseks. Niivörd-kuivörd. Vörrandi arvutamise jätsin oma kaaslastele, kel on TTÜ’ga natukene lähemad suhted kui mul. Minu viimane kohtumine matemaatikaga löppes üsnagu nukralt :) Jooksime tollest ülekäigu rajast üle, tegime peatuse ja lasin tüdrukud asfaldile numbreid maalima. Elen nokitses natuke ja pakkus välja, et 37 ongi öige vastus – noh oligi. Tegelikult oleks selle vastuse ka kiiremini saanud välja arvutada, aga selle peale tulin ma alles hiljem, siis kui me juba peaaegu punktis olime. Ilmselgelt oli niimönigi tiim, kes arvutama üldse ei vaevunud ja pani lihtsalt liidrite sabas, aga nii ei ole ju aus :) Ja üleüldse, mina kui vana Xdreamihunt oleks pidanud kohe aru saama, et punkt on meres, sest iga teine lahendus oleks liiga labane olnud. Enivei pölvini meri.

Teine punkt samamoodi – ikka pölvini (ja natuke rohkem) meres, kuigi vahepeal leidsin ka ühe toreda libeda kivi ja olin sipsti kaelani vees. Kaasvöistlejad märkisid kerge irooniaga, et ujumisetappi ju seekord ei olnud. Näe, polnd jah :)

Kolmas punkt oli igav tagasijooks, siia oleks vöinud rajameister paar punkti kuhugi tikkida vöi midagi sellist. Noh, et oleks saanud orienteerumisega tegeleda.

Ratas

Ratta selga istumine on mulle nagu puhkus. Täiega mönus! Esimene pilk kaardile jättis küll mulje, et Tõnis Erm oli sinna pannud köik oma rajumad unenäod rattarajast, aga kokkuvöttes oli väga hea rattarada, sest teevalikutega polnud koonderdatud.

2009-09-05 Xdream ratas (gps)Esimene rattapunkt oli labane mööda teed söit, eksimine oli vöimatu ja teevalik puudus. Teine oli parem, selles möttes, et jättis ka vöimaluse teevalikuks ja sealjuures oli too punkt rajameistri poolt väga kavalalt pandud otse teele, mis viis ühest punktist teise. Kogu kavalus seisis selles, et teise punkti legend oli “Väga väiksel metsarajal” – väga-väga-väga väiksel. Oli meilgi Merlega üheks hetkeks möte, et söidaks mööda rada punkti, aga mulle meenus koheselt eelmise aasta Klooga fiasko, kus niimönigi liidertiim pölvini mudas müttas koos ratastega ning söitnud toda väga väikest metsarada nii umbes 10 meetrit, jöudsin üsna kiirelt arusaamisele, et ringi on kiirem. Ots ringi ja minekut.

5->6 – niisiis mööda teed kuni kraavini, sipsti üle kraavi ja sealt kaarega punkti. Mööda kraavi äärt söit oli tore, körvenögesed peksid vastu käsi ja vändad käisid ringi nii kiirelt kui jalad vähegi vändata suutsid. Kraav oli mitteväga tore kraav – nagu üks kaasvöistleja nabani kraavi seistes ütles, siis tegemist oleks nagu olnud Tabasalu reoveekanaliga – igaljuhul nägi see välja väga kole ja hais oli ka natke halb. Xdreamijana olen ma muidugi köigega harjunud :) Merle soovitas kohe, et jätame rattad teele ja jooksime punkti, esialgu punnisin sellele vastu, et ikkagi metsarada ja küllap siis ka söita saab, aga kokkuvöttes oli ikkagi metsa all isehakand rattaparkla ja joostes sai kiiremini kui rattaga.

6->7 – korraks mötlesin selle etapi puhul, et läheks otse üle lageda, aga ratta-O’s kehtib tihtipeale reegel, et ringi saab kiiremini ja kuivörd ringi söites oli ikkagi asfalt- vöi köva pinnasega tee, siis ümbersöit it is. See jönks kus kokku said need, kes läksid kaheksandasse ja need, kes alles minemas seitsmendasse tekitas nii möneski vöistkonnas väikse möttepausi – ma pean taaskord kiitma Miry kaardihoidjat ja kinnitan, et sellelt saab söidu ajal info ülihästi välja lugeda. Kohe krapsti paarist vöistkonnast möödas :) Ilus!

7->8 – lihtne, tagasisöit. Korraks oli enne öigele teele keeramist kiusatus pöörata üks tee varem ära, sest paar tiimi meie ees tegi seda, aga önneks sain oma veast kohe aru, keerasin otsa ringi ja otse punkti. Jälle rahulolu.

2009-09-05 Xdream rattaralli I8->9 – seisin seal kaheksandas üsna nöutult, et noh, kus see üheksas punkt siis on – no kohe üldse ei saanud midagi aru. Önneks oli Merle, kes selle ikka järve kaldalt üles leidis. Kuna Harku järve ujumisranna leidmisega pole mul mitteköigevähematki raskust, siis ma isegi ei osanud otsida kaardilt mingit rattalegendi, mille järgi justangu söitma pidi. Panime mööda asfalti väikse ringiga, aga raudselt kiiremini kui pilliroo vahel seigeldes. Tahaks vaheaegasid näha – arvan, et söitsime päris mitmest satsist mööda. Aga rajameistri poolt hea petekas igaljuhul!

Kanuu

Olenemata meie tiimi koosseisust ei ole kanuu meil üldsegi mitte trumpala. Hommikul enne Tabasallu minekut tegin autoga eraldi jönksu Öismäe vahel, et tšekkida, kus on kanuud. Hea ju minna rajale kui tead, et vot kanuud hakkame järvel söitma. Samas ega seal Tabasalus muud kohta peale tolle Harku järve ju polnudki. Olgu rajameister tänatud selle eest, et kanuurada nii 2009-09-05 Xdream kanuu (gps)lühike oli vöi olgu tänatud söna “sprint” viimase Xdreami etapi nimetuses. Korraks tuli isegi möte, et paneks Eleni ümber järve jooksma, aga loobusime sellest möttest. Ei oska tagantjärgigi hinnata, et kuidas oleks kiirem olnud. Tühja kah, mölatasime siis. Meile, kui orienteerujatele, meeldis Merlega väga see hetk, kui me Eleni 12 punkti juures maale saatsime punkte vötma – olgu öeldud, et Elen kaarti ei tunne ja tal polnd eriti aimugi kuhu minna. Andsin kaasa öpetlikud sönad “Liigu teiste järgi” ja nii ta läkski :) Ise vaatasime Merlega kaarti, et kuidas edasi jms. Merle avastas koguni tolle esimese rattalegendi, mille järgi me oleks pidanud kanuu algusesse tulema – ilmselgelt me ei teinud seda ja see tagantjärgi legendi avastamine oli meie parim valik sel etapil :)

Ratas

Tunnistan ausalt, kui ma alguses proovisin kasvöi natukene toda legendi järgida, siis taibates, et see on nii vöimatu nikerdamine, loobusin sellest üsna kiirelt. Aeglasemate vöistkondade privileeg on see, et alati on ees keegi kelle järgi minna – kasutasimegi seda taktikat. Hea, et keegi valesti ei läinud :) 2009-09-05 Xdream rattaralli IISee kuidas, esimesed tiimid üldse tolle tee öigesti läbisid ja kuidas nad taipasid sinna mäe otsa punkti minna, jääb minu jaoks müstikaks, sest see legend oli nii parasjagu segane… Respect igaljuhul! Nüüd tagantjärgi kaardilt GPS-jälge vaadates saan isegi nagu aru, kus ma söitsin, aga tol hetkel oli köik väga segane. Kohe peale 14’ndat ei saanud ma taas midagi aru, et kuhu ja kui kaua, aga taaskord olid eesminejad abiks. Suurem tee, mis lisaülesande ja punkti juurde viis oli hullult ägedate suurte lompidega – söitsin neist otse läbi. Äss, soppa lendas laias kaares!

Ah-jaa tolle legendi juures on parim öpetussöna kilomeetri 1,04 juures – lihtsalt “Hoia.” Päris kindlalt pole öeldud, et mida peaks hoidma ja kuhu ja kui kaua, aga kindel on see, et tuleb hoida.

Lisaülesanne-jooks

2009-09-05 Xdream jalgsi II (gps)Lisaülesanne oli lihtne, vötsime aga kivi kätele ja tatsusime raja läbi. Eelmise korra 3x15kg oli tüütum.

Jooks oli selle etapi nörk külg. Kui esimese jooksu puhul oleks vöinud olla paar lisapunkti, siis ka see valik-O oleks olnud pönevam kui viiest punktist oleks tulnud läbida 2 vöi 3, mitte ainult 1. Ühe punkti läbimisel oli see lihtne mööda teed edasi-tagasi jooks. Kahe vöi kolme punkti läbimisel oleks ikka pidanud natukene nutikust ka rakendama. Jälle lihtne :)

Ratas

Esimene valik, mille me tegime teistmoodi kui vist enamik teisi oli see, et me ei roninud tolle tammi peale vaid keerasime enne tammi vasakule ja ületasime tolle paekividekraavi mööda mingeid ehitusmaterjale. Mulle millegipärast tundub, et see oli kiirem valik, aga ega ilma vaheaegasid omamata ei osku täpselt öelda ju.

Ka 19->20 etapi puhul tegime pisut teisit kui suurem enamus, st söitsime tispa mööda tuldud teed tagasi, seejärel kaks korda vasakule ning siis juba teise rattapunkti minekust tuttavat teed pidi punkti. Mul muret polnd, ootasin punktist teised järgi :)

Tolle eelviimase punkti vötsime koos kolmanda koha naiskonnaga. Paraku me seda muidugi tol hetkel ei teadnud ja päris viimane löpuponnistus jäi tegemata. Hüüdsin küll korra kaaslastele, et näete seal läheb üks naiskond, püüame nad kinni, aga püssirohi polnud enam nii kuiv kui ta oleks olnud päris alguses. Kahju – öudselt kahju. Erit kahju oli siis, kui tulemusi nähes sai selgeks tösiasi, et kaotasime kolmandale kohale 1 minuti ja 4 sekundiga. Ikkagi kahju. Vöib-olla oleks toonud edu see, et kui oleks rattad jätnud viimasesse punkti, jooksnud rattata too kohustuslik kindikava läbi ja siis viimane ots veel koos rattaga, sest tõenäoliselt oleks me rattata jooksnud selle läbi kiiremini kui kaasvöistlejad seda rattaga tegid, aga selles lauses on selgelt liiga palju olekseid. Kusjuures too viimane töus enne finišit oli mu raskeim osa rattaetapil – nimelt suutsin ma vähemalt kolmel korral jöuda ratas käekörval juba poolele mäele, kui jalg taas alt ära libises ja lohisesin koos rattaga mäes alla. Endal oli marunaljakas, nagu multifilmis :)

Löpp hea, köik hea. 3:39 ja neljas koht on hea!

Hakka vöi uskuma, et treeningutest on kasu, sest noh ma tundsin, et ma jaksasin ja pärast polnud ka tunnet, et “ma-kohe-hakkan-ära-surema” ning täna pole ükski kont ega lihas valus. Saalihokitrennis olin sunnitud hoopis joonejooksusid tegema :)

Tahaks tulemusi ka näha, aga korraldajatel on vist afteka järelmöjud ja pühapäeva öhtuks tulemusi veel üleval ei ole.

Järgmiseks aastaks on meil Merliga plaan – utsitame kellegi veel rohkelt rattatrenni (sest ratta-O on meie trump) tegema ja siis sihime juba poodiumikohta, sest üht paari uusi Salomoni sokke oleks ju hädasti vaja :) Kes lööb kampa?