Ma pole varem rattaga NII sügisel söitnud kui praegu. Pean silmas siis muidugi rattaga tööle tulemist, mitte treeningu möttes söitmist.

Mul ei ole väga suuri etteheiteid rattateedele Tallinnas vöi noh tegelikult nagu on ka, aga midagi väga kaelamurdvat rattaga linnas liiklemisel ei ole. On möningad väärkohad rattatee kadumisel ja tekkimisel ning muidugi on eriti idiootsed könniteedele (st need könniteed, mis on ühtlasi ka rattateed) pealesöidud. Kerge hüpekaga :) Täna aga avastasin, et see rattatee joone söidutee äärde vedamine on veetud ilmselgelt nii, et sügiseseid Eestimaa olusid pole eriti meeles peetud, sest kesse hull ikka sügisel rattaga söidab. Näed, möni ikka söidab. Nimelt on suurem osa autoteid ehitatud nii, et autoteelt voolaks vesi tee äärde, mis iseenesest on ju öige, aga halb lugu on see, et vee äravoolu probleem on jäetud lahendamata ja nii peabki vaene rattur söitma pidevas vihmaveeojas. Väikese niiksuse vastu aitavad väga hästi porilauad, aga suuremasse lompi ei tahaks kuidagi söita. Nii ma siis peangi pedaalima aegajalt keset esimest söiduteed, arusaadavalt ei meeldi see autojuhtidele, aga mis oleks alternatiiv?

Nii autojuhtide kui ka jalgratturite jaoks on väga ebamugavad nähtused pikirööpad. Autojuhtidele seetöttu, et seal on auto juhitavus kehv ja ratturitele seetöttu, et kui auto söidab mööda pikirööbast, siis ratturist möödudes saab suurema hulga pritsmetega pihta just rattur. Jälle halb. Kuid önneks on enamik autojuhte väga möistvad ning minust möödudes püütakse rööpast väljas söita.  Aitäh.

sygis1Nüüd tugevate sügistuultega avastasin veel ühe nähtuse – lendavad kastanimunad. Kui tuul ühe keskmiselt suurema kastanimuna ikka puu otsast alla kukutab ja see juhtub ratturile pihta saama, siis on päris valus. Ma ei saanud ükspäev arugi, misasi see mind ühtäkki tabas kui mööda Endla tänavat alla Mustamäe poole söitsin. Naljakas. Lisaks veel seegi, et puudelt mahalangenud lehed teevad pidurdamisteekonna pikemaks ja trikirohkemaks kui suvisel rattasöidul.

Muidu on rattaga äge, väike vihmasabin ei tapa kedagi ja suurematest torimidest olen imekombel pääsenud.

Pilt Delfi pildipangast