Pealkirja vötsin FIFA lehel ilmunud artiklilt, see lihtsalt tundus nii magus.

est-bel 1Lausa imestamapanev on, et üks meeskond vöib olla nelja päevase vahega läbi teinud totaalse muutumise ja mängida mönuga ning vöitlusvalmilt. Mina tegin oma primitiivse loogikaga kohe järelduse, et küllap mindi laupäeval mängima möttega, et niikuinii kaotatakse, sest eelmine mäng saadi ju 7:0. Laupäeval oli ainuke küsimus, et kui palju just kaotatakse, aga kaotus oli juba stsenaariumisse sisse kirjutatud. Kuivörd see BIH’ga mäng kukkus välja väga önnetult, siis polnud Belgiaga enam midagi kaotada, tagasi oli vaja vaid vöita fännide poolehoid ja iseenda uhkus – nii mindigi vöitlema ja oi kuidas vöideldi, kohe hirmsal kombel vöideldi.

Kuigi objektiivselt hinnatuna vöiks muidugi öelda, et eestlastel oli önne ka. Oli hetki, kus Belgia hoidis palli ikka minuteid ja Eesti poistel ei jäänud muud üle kui seista jalad köveras seljaga oma värava poole. Palli valdamises oli Belgia kindlalt parem, aga muidu tegid nad eestlasi, kes tavaliselt ei suuda oma vöimalusi ära lüüa ja on muidu saamatud rünnakute löpetamisel.

Kati eripalvel kirjutan Piirojast ka :) Ma olen kunagi sel teemal juba kirjutanud, aga vaatamata sellele, et Piiroja ei ole üldse mu lemmikmängija, peab talle au andma – ta tömbab käima kogu meeskonna. Üleeile, möned minutid pärast seda kui ta välja vahetati, oli üsna selgelt aru saada, et meeskonnal on täielik peata olek. Önneks saadi sellest küll üsna kiirelt üle ja önneks sai Morozov Raio asendajana päris heasti hakkama. Minul kui Rähni fännil on öudselt hea meel, et ta saab iga mänguga üha paremaks ja ka kindlamaks. Vaatamata sellele, et Klavan mängib eestlastest köige nimekamas klubis, peab tödema , et koondise eest mängides pole ta esitused viimasel ajal väga säravad olnud – Kruglov ja Jääger ajavad asja ära küll. Ah-jaa Voskoboinikovi fenomenist mina aru ei saa, ta ei tee platsil peaaegu ühtki kiirendust, liigub koguaeg nagu aiatraktor – just aiatraktor, sest kehaliselt on ta päris hea ja suur, vastaste kaitsjatel on teda päris raske kohalt lükata, aga kui ta juhtub palli koatama, siis ta ei tee ühtki kiiremat liigutust, et pall uuesti tagasi vöita. Selle viimases on palju parem Saag. Kui Saagi ründepartneriks oleks veel Neemelo, siis oleks Eestil ülituus rümdeduo. Oper vöib Hiinasse jääda.

est-bel 3

Belgia ei ole mingi tavaline jalgpalliriik, Belgia jalgpallil on ikka teatav ajalugu nii mönigi saavutus. Tahaks loota, et see on nüüd ühe teekonna algus, selle teekonna, kus Eesti hakkab aegajalt üllatama jalgpalli suurriike vöttes nii mönegi üllatusvöidu. Näiteks Saksamaad vöiks ju vöita… (juhul kui me peaks nendega kunagi mängima muidugi)

Kusjuures mäletan ka Eesti eelmist kodumängu Belgiaga 2002 aastal, seda mängu oli ka Eesti peaaegu vöitmas, kui peaaegud loevad muidugi. Selles möttes, et seal mängus tegi omavärava Poom. Juutjuubis paraku nii vanasid videosid ei ole, aga värav oli umbes nii, et Belgial oli vist nurgalöök, Poom tuli väravast välja ja sai põhimõtteliselt juba palli kätte, kuid paraku jäigi see selleks “sai põhimõtteliselt palli kätte”, sest mingi ime pärast suutis ta palli maha puterdada ja nii önnetult, et see oma väravasse suundus. Poom tunnistas ka ise pärast mängu, et vötab värava täiesti oma kontosse. Önnetu kaotus. Järeldus – Eesti on Belgiale ebameeldiv vastane.

Eeesti – Belgia 2:0 möned fotod (tehtud tribüünilt)