Laupäev kodus tunduks nii imelik. Kui eelmisel nv’l sai 4 tundi rattaga Kõrvemaal ringi ukerdatud, siis nüüd sel laupäeval oli Paliveres sügisene osa üritusest Libahundi Jälg – pmst nagu rogain, ainult et möningates punktides peab lahendama lisaülesandeid ja seetöttu kutsuvad korraldajad seda seiklusrogainiks. Mulle sobib, sest vaheldust peab ju olema :)

Jöudsime Avega elegaantselt 15 minutit enne starti kohale ja jöudsime selle 15-minutiga nii vötta kaardi, planeerida raja ja ka ümberröivastumine sai sooritatud. Kes teeb, see jöuab, eksju!

Et masse hajutada olid korraldajad stardist väljudes planeerinud hajutustega legendiraja – pikkust 3,86 km. Kui need Xdreami legendirajad on tavaliselt olnud minu jaoks täiesti libahuntarusaamatud segased rajakirjeldused, siis see legend oli küll selgemast selgem ja eksimisvarianti nagu ei olnudki. Tundub, et massidki said enam-vähem normaalselt laiali tömmatud. …kuni kirjelduseni “Ületa purre, ära pabista, ära rabista!” – selle mittepabistamisega tuli ületada purre ja kuna üle purde pääseb umbes 3-4 inimest korraga, siis tekkis sinna jöeületusse üsna muljetavaldav järts. Isegi asjaolu, et neid looduslikke purdeid oli vähemalt 3, kui mitte 4, ei parandanud väga olukorda – sabad olid igaljuhul. Samas eks kiiremad (need sportlased) olid niikuinii juba oma teed läinud ja seal jöeületuse sabatasid rohkem niisama sügise nautlejad. Vabandan muidugi kui ma nõõd kedagi mittesportlaseks pean.

Meil oli Avega kindel plaan nautida sügist ja jooksmisega mitte tegeleda. Selle plaani me ka ellu viisime.

Enne starti oli me plaan järgmine: 24-36-72-56-52-45-55-75-29-71-25-37-70-34-(73)-38-46-39. Päris nii see plaan ei läinud. Esiteks oli too alguse legendi osa 3,86 km’i pikk ja teised ei tihand väga metsa rapsima minna ja kulgesime rohkem niisama mööda suuri teid, seal kus oli kuivem ja köva pind. Kokkuvöttes sai kokku lugu hoopis selline: 24-36-72-52-45-55-75-29-71-25-37-70-38-46-39. 72’s ei saanud nelja punkti kolmele lisaks ja 70’ndas loobusin torni ronimisest, lisaks 7 punkti legendirajalt – kokku 60 punkti. 60 on tegelikult väikese veaga, sest millegipärast on puudu kannupunkti 3 punkti. Õige kogutud punktisumma on 63!

72 lisaülesanne oli täitsa tore tegelikult, aga meil läks seal midagi lugemisega puseriti – tulemuseks vaid 3 punkti ja asjatult kulutatud 25 minutit. 2009-10-24 LibahuntLisaülesande olemus oli see, et suure heinamaa servades olid valges kiles heinapallid, millele oli kirjutatud neli erinevat tähte (S-T-L-V). Vöitja oli see täht, mida oli kirjas köige enam. Jagunesime Avega kumbki eraldi suunas ja muudkui lugesime. Kasutasin ka abivahendit – telefoni – aga siiski läks midagi vussi. Nöme lugu, aga tühja kah, oluline on rööm tegemisest.

55 oli ägä punkt, sellinne Xdreamilik. Önneks muidugi ei toimu Xdream sügiseti ja nii külmas vees ligunema ei pea. Töttöelda polnud selle veegagi midagi hullu, sest önneks saab jalgadele päris kiirelt sooja kui natukene liikuma hakata. Ebamugav tunne on vaid korraks.

Teel 75’ndasse tegime koguni oma rajalviibimise pooltest jooksusammudest (teine pool oli finišeerides). 75’s sooritasime lisaülesande pisikese abi järel perfektselt. Kas sina tead milline on paakspuu? Ma enne ei teadnud, nüüd tean :) 7 punkti said need, kes suutsid punkti lähedusest metsast leida kuuse, männi, kase, sarapuu, paakspuu, sõnajala, kanarbiku ja pohla taimed ning neist köigist näidised korraldajatele ette näidata. Paakspuuga oli pisut raskusi, aga önneks on olemas telefonid ning ENE’d :)

71 lisaülesanne mulle meeldis, olgugi, et me köhklemise mönda aega, kas me seda ikka üldse teeme. Tolle väikse sinise veekogu kallastele oli pandud kolm punkti ja point oli selles, et korraga tohtis kanuus istuda vaid üks inimene, iga punktivahe pidi söitma erinev vöistkonna liige. Kolmestel, neljastel ja viiestel oli seal kerge – me Avega pidime mönda aega rehkendama, et kuidas saaks nii, et Ave jookseb vähem ja ma rohkem. Sis vist hästi. Ave söitis esimesse, ma jooksin – seejärel ma söitsin tolle pikema etapi ja Ave lippas teise punni – sealt jälle Ave kanuusse ja ma jooksuga pöhja poolt ümber veekogu kolmandasse – mina kanuusse ja Ave juba 25’nda poole minema. Küsisime muidugi enne punktikohtunikult üle ka, et kas see teine liige vöib minema hakata – saanud jaatava vastuse, nii tegimegi. Kirjutasin korraldajatele täna kirja ka, et meil on 3 punkti puudu tollest punktist, aga ega ma ei tea kas nad mu murekirja ka arvesse vötavad. Samaskui mu nii hilist protest enam ei aktsepteerita pole ka midagi hullu, sest need 3 punkti ei tee meid kuidagi õnnelikumaks ja ka mitte õnnetumaks.

70’ndas isegi plaanisin korra seda ronimist, lasin koguni traksid peale panna ja kiivri pähe, aga pärast mönda abitut katset seal libedal raual mingitki haaret tekitada loobusin ettevötmisest. Aega ja jöudu oleks liiga palju kulunud – seda esimest nagu oli ka, aga teisega oli juba halvemad lood.

38-46-39 oli juba selline tore finiši poole kulgemine.

Üks asi, mis mul vägaväga positiivselt meelde jäi oli supp – nii head suppi pole vöistlustel ammu saanud. Söin kohe kaks portsu :)