Käisin täna uusi jooksuradasid avastamas. Kohe alguses pean tödema, et Nömmel oli olukord jooksmise möttes hulka parem, aga mis sellest enam, tuleb joosta seal kus koduuks on – hetkel on ta Koplis.

Suundusin köigepealt Stroomi randa, lootsin sealt leida mitteasfalteeritud jooksurada – toda seal polnd. Olin sunnitud jooksma tee pervel, murul. Kuna nii pühap kui ka eilne päev olid väga pikkade tundidega spordipäevad, siis ma pikalt täna ei plaaninud joosta, aga kuivörd ma seal Stromkal juba olin, siis lippasin sinnamaani, kus on see uus tee, mis ühendab Stroomi randa ja Rocca al Maret – lootsin (jälle!), et see pole tavaline asfalttee, aga paraku eksisin – seal oli lai asfalt. Nö-me! Kes teeb asfalteeritud terviseradasid? Asfaldil jooksmine on üks maailma nömedamaid asju üldse, tahan metsateed vöi peent kruusa. Just selle normaalsete jooksuradade puudumine teeb Kopli tsipa halvaks elamispaigaks – tahan loodust. Küllap mötlen välja mingi pädeva lahenduse, ma ei kahtlegi selles. Ei tahaks ju arvata, et olen sunnitud liituma Mercury ühistreeningutega :)

Stromkalt koju sain önneks vahepeal metsavahel lipata. Seal tundus olevat mingi valgustatud metsarada – ehk ongi too väike valgustatud jooskurada lahendus minu murele. Mönel teisel korral lähen uurin olukorda.