Tuletan veelkord vana asja meelde, vöin olla täna öösel ühe silmaga :)

Lasin koos mitmete teiste O-sportlastega vana-aastaöhtul (st päeval) looma välja – otseloomulikult traditsiooniline Aastalöpuvöistlus. Hirmus raske oli, sest pölvini lumes jooksmine ei saagi kerge olla ja töttöelda pole varem nii kerge südamega metsa all vöistluse käigus köndima hakanud kui sel vöistlusel, sest köik käisid. Pean siinkohal silmas muidugi neid, kes meie tasemel vöistlevad – tippsportlastest ei tea ma midagi.

Plaanisime algul sedasi, et söidan masinaga Nömmele, et siis Merli saaks jälle tagasi söita, aga kuna parkimiskohal Nömme Spordikeskuses oli kullahind, siis loobusime sellest plaanist ja tegelikult oligi vist nii parem, sest kerge jalutuskäik 2 ja 3 ja 4 vahetuse vahetuskohta oli täitsa mönus.

Merli jooksis avavahetust. Teine vahetus oli mälu-O, millega läks paraku nii nagu ikka läheb kui arvad, et tunned metsa jube hästi. Ma arvasin ka… tasuks umbes 5-minutine viga. Mustamäe metsas!!! Mul on piinlik. Ma olen selles metsas ringi lipanud nii oma 20 ja natuke peale aastat – kuidas ma saan seal viga teha. Piinlik. Pärast seda viga muidugi olin tsipa tähelepanelikum ja töttöelda olid ka punktid kergemad – viskasin hetkeks pilgu kaardile ja panin punuma vöi noh liikusin järgmise punkti suunas.

Kolmas vahetus oli Merli mälu-O. Kui sellele vahetusele saatsin Merli kolmandana, siis löpetas ta igaljuhul teisena. Tubli töö!

Neljas vahetus oli sisuliselt tagasi Nõmme Spordikeskusesse jooks, väike O-jooks oli lihtsalt boonuseks. Sealjuures jooksin viiendasse punkti ringi mööda Trummi tänavat, sest see tundus palju parem alternatiiv lumessumpamisele. Kui ma isegi ajaliselt ei vöitnud, siis sain vähemalt vahepeal jooksumönu nautida.

Viies oli vahetus, mille puhul läbima pidi küll köik punktid, aga neid ei pidanud (önneks) koos läbima. Ma arvan, et saime jagatud päris hästi. Merli läbis punktid 1-3, ronis mäest üles ja andis SI-pulga mulle – mina läbisin punktid 5 ja 4. Enne 6’ndat suusarajal andsin jooksukorra taas üle Merlile, kes läbis punktid 6-7-8-9. Sealt panin ma pea seljas 10’ndasse, libistasin end mäest alla, vötsin 11’nda ja finiš! Finišeerisime seal juures stiilselt – kes nägi, see nägi :)

Teine koht on täitsa mönus koht :) Looduspiltidega seinakalendri jaoks pean seina taguma päris suure naela, sest see sunnik on nii raske.

Esimene kaart on GPS-trackita, kuna ma ei saanud sellest sigri-migrist midagi aru ja ei viitsind väga vaeva näha. Teisel kaardil on vahepeal veidrad sirgjooned, aga küllap ei saanud siis GPS-vidin signaali kätte ja nii olengi ma olnud justnagu väga sirgjooneline.