Eelmisel nädala kolmapäeval pärast terve päev Aastalöputurniiril niisama passimist leidsin, et kaks spinningut järjest teha pole mingi küsimus, sest noh jaksu nagu oli. Tegingi ja oli parem kui arvasin. Eile mötlesin, et teen taas nii – köigepealt IntervallSpinn ja siis SpinnUpHill. Jah, ma tean küll, et see kölab kindlasti palju suurejoonelisemalt kui see tegelikult on. Kusjuures ma eelmise korra kogemuse najale toetudes ei oska küll erilist vahet teha, mis vahe on IntervallSpinnil ja SpinnUpHillil – üks rattaga söit köik. Vahepeal “mäest” üles ja siis taas hooga alla.

Noh tegingi selle selle esimese spinningu ära, vötsin jöusaalist ajakirja ajaveetmiseks ning sötkusin ratast kuni järgmise trennini. Lugesin artikli Somaalia piraatidest löpuni ja proovisin keskenduda järgmisele spinningule. Katseks see paraku jäigi. 10 minutit (ehk soojenduse) punnitasin ära, aga niipea kui pidi hakkama püsti söitma andsin alla – tunne oli selline, et ma enam ei jaksa. Päris väsinuna pole trenni kasutegur teab mis suur ja üleüldse tundsin ennast kuidagi väga närtsinuna. Läksin hoopis sauna, see tundus palju parem möte.

Teistele spinningus viibinutele vöis mu käitumine küll väga veider tunduda, aga küsige, kas ma hoolin? :)