Arvestades, et esimene Xdream on juba paar päeva rohkem kui kuu aja pärast, siis peab läbi raskuste end koormustega natukenegi harjutama, sest muidu vöib seal Saku metsades üpriski raske hakata. Eile ajasin end köigepealt rattavormi ja siis jooksuvormi. Rattavorm on hea vöi nii ma tahan vähemalt möelda, sest eilne maratonspinn oli töeline nauding. Päriselt ka :) Jooksuvormist ei saanud tegelikult päriselt aru, sest pölvini lumes jooksmine ei ole nagu päris jooksmine – oli selline kulgemine. Käis kah.

Sarnaselt Ristoga läksin eile päevakule möttega, et tegu on topeltvalikuga, aga pakuti hoopis sundvalikut. Oma viga muidugi, et formaadi kirjeldust varem ei lugenud. Samas ega ka vahet pole, sest see sundvalik oli peaaegu sama äge kui topeltvalik. Ainuke, millele ma keeldun minemast on puzzle-O, köiki ülejäänud formaate vöib ju proovida küll.

Eniveis sundvalik, ehk et mölemal ringil tuli läbida köik punktid, ainult et teisel ringil ei tohtinud ükski punktivahe olla sama, mis esimesel ringil, sh ei tohtinud läbida ühtki punkti nö tagurpidi vörreldes esimese ringiga. Keerukas noh. Otsustasin joosta nii, et esimese ringi läbi lihtsama variandina järjest köik punktid nö loogilist rada pidi ja peamurdmise jätan teisele ringile.

Esimesse punkti (nr 46) pidin kohe sumpama päris korralikult lumes, algus polnud just väga roosiline. Önneks sai edaspidi punkti piirkonda mööda teed, aga viimane pingutus punkti vötmiseks tuli siiski minna pölvini lumes ja see oli paganama tüütu ning raske. Proovisin juba esimesel ringil olles teha plaani, et kindlasti teisel ringil samu etappe ei tekiks, aga ikka jäin kuskilt omadega puntrasse ning pealekauba tekkis mul küsimus, et ei tea kas start/vahefiniš -> punkt on ka etapp vöi mitte. Küsisin vahepeal Laurilt üle – väidetavalt pidid ka need olema siiski etapid ja see tähendas, et kordumist olla ei tohtind. Vöib julgelt öelda, et see tegi ülesande mönevörra raskemaks, aga tühja kah – köigil ju samamoodi raske. Ma pole küll oma klassi tulemusi ja puntkivalikuid vörrelnud, aga Eduard kirjutab, et Švedil olla üks etapivahe (finišisse) kordunud küll, seega ma nüüd ei saagi aru, mis täpselt öige oli.

Seee, et väidetavalt ei tohtinud korrata etappi vahefiniš->punkt tegi möne punkti vötmise peaaegu vöimatuks, st miski pole vöimatu, aga tuli tüütult palju edasi-tagasi jooksmist ja see pehmes lumepudrus jooksmine ei olnud üldse äge. Panin vahefinišist punkti 31, siis tagasi 43-46 ja taas “metsa” poole, st 41. Sealt otse 38’ndasse, siis mäkke 33, mäest alla ja 34, sealt 40’ndasse ning sealt tuldud teed tagasi 39’ndasse, seejärel 37 ja siis pikk tee löppu. Minumeelest kukkus välja täitsa rahuldavalt. Suvel, st lumeta oleks valikud kindlasti teistsugused, aga talvel paraku tuleb arvestada sellega, et saaks vöimalikult palju mööda teid joosta.

Tulemused – haa, ma vaatan, et  ma ei jäänudki viimaseks, üks daam on mu’st tagapool ka ja möni on saanud DQ. Olgem ausad, see eilne O-jooks ei olnud jooks, see oli vastik lumes sumamine, vahepeal ma isegi ei proovinud joosta. Töttöelda olin ma löpuks päris väsinud, sest hommikune maratonspinn oli jalgadesse oma jälje jätnud ja mul oli hull vedelikupuudus. Suurest janust olin vahepeal sunnitud lumehange sukelduma, et puhast lund kätte saada – jah, ma söin seda, sest janu oli tappev. Siinkohal korraldajatele väike vihje – kuum jook pärast talvist jooksu on küll kuldaväärt idee, aga see jooks vöiks olla lihtsalt kuum, mitte tuline, sest tulist ei saa juua. Olin kaval, köndisin topsikuga kodupoole ära, st metsavahele, sukeldusin taas hange ja panin jääd klaasi (loe: jahutasin körvetavalt tulise joogi). Vot see oli hea jook!

Ma pole ammu nii palju, kui eile metsa all köndinud. Vöib-olla ehk Aastalöpuvöistlusel ka, aga siis oli lumi teistsugune – kerge – siis sai joosta küll,  nüüd enam ei kannatanud väga punnida, sest märg lumi on nii raske, nagu oleks pommid jalgade küljes.

Palun nüüd palju sellist ilma, nagu oli reedel, st +5 kraadi ja tugev vihm, sest see puhastaks tänavad, ja mis peamine metsad, lumest ning see on ju ainult röömutekitav!