Inks – ma arvan, et sellel kaardil, mis sa mulle andsid oli needus peale pandud, sest sarnaselt Sinule ei önnestunud ka mul täna köiki punkte läbida. Teel viiendasse punkti nimelt möödusin ühest teisest punktist ja mötlesin, et kaardi järgi oleks ma pidanud seal juba korra olema. Jama oli selles, et justnimelt kaardi järgi, sest reaalselt ma polnud seal olnud, st avastain pärast 25-minutit jooksmist, et köik on olnud asjata. Edasi pressisin juba teadmisega, et täna läheb nii nagu mitmel korral ennegi on läinud. Ka eelmise aasta Merimetsa päevak ei läinud mul just köige paremini ehk, et sellest sai alguse mu jätan-ühe-punkti-vötmata seeria. Loodetavasti ei saanud täna algust uus seeria.

Igaljuhul. Oma esimese vea tegin täna kohe stardist esimesse punkti leekima pannes. Oleks ju vöinud arvata, et teerajad pole lumises metsas eriti loetavad ja pigem joosta ringi kui hakata mingeid otseteid rajama. Seda viimast ma ju tegema hakkasingi ning selle tulemusena läksin esimesse punkti 9:16, ütleme nii 400 meetrit pölvini lumes sumpamist. Ma olin enda peale päris kuri. Pärast teist esimest punkti ja ka esimest teist punkti (sellised huvitavad numbrid neil punktidel) olin ühtäkki nii suures jooksutuhinas, et jätsin teise teise punkti minemata, sest kolmandasse oli palju mönusam joosta, see lumes sumpamine ei tundunud pärast esimese punkti fiaskot enam üldse mönus. Hoidsin (alateadlikult) körvale :)

Edasi läks juba tavapäraselt. St vahepeal ma isegi ei proovinud joosta, sest lumes jooksmine pole mingi O-mönu.

Tagantjärele targana pean tödema, et esimesed punktid oleks pidanud vötma teises järjekorras, sellest tulenevalt ka teised punktid ning seejärel juba nii nagu ma tegin. Aga noh teadupoolest on tagantjärgi tarkus täppisteadus.

Tänast lumessumpamist ei teinud kraadigi kergemaks ka hommikune MaratonSpinn, mida andis seekord külalistreener Evald Pärni. Armu väga just ei antud. Nüüdseks on MaratonSpinni trennid läbi, st järelikult peab ratta kuurist välja ajama, sest laupäeva hommikul kuluks üks rattaring ära küll ju.