Jöudsin löpuks omadega nii kaugele, et valisin endale uue neljarattalise söbra. Loomulikult pole ta pooltki nii äge kui mu bemm oli (ertiti, ma röhutan eriti, see sisemus), aga kärab küll :) Üleüldse mulle meeldib bemm, kolmesed on peaaegu köik ilusad, aga paraku on tegemist umbes nagu Nike jooksusussidega, millele poole hinnast annab nimi, kuigi eks tolle nimega kaasas käib ka terve ports kvaliteeti. Hakkan vist vanaks jääma, sest möistuse hääl vöitis südame hääle :) Nöme asi see möistus.

Päris liiklushuligaan kohe esimesel päeval olla ei tahaks ja seetöttu läksin liikluskinldustust vormistama. Ma teadsin, et mu riskikoefitsent peaks muutuma kuskil aprillis, sest ühe paari aasta taguse sündmuse töttu oli nii läinud. Läksin siis If kindlustusse ja küsisin teenindajalt, et kas ta saab vaadata, millal mul see koefitsent muutub. Too teenindaja oli mönda aega püsti hädas, sest kui ta tegi uut kindlustustlepingut, siis näitas koefitsendiks 0.72, aga kui vaatas süsteemist mu nime taga olevat koefitsenti, siis oli see 0.94 (vöi oli see 0.74 ja 0.92 – mitte ei mäleta). Vahepeal tegelesid mu koefitsendiprobleemiga lausa kaks teenindajat. Selgus, et tollel teisel, kelle poole ma tegelikult ei pöördunud, oli mingi vanem süsteem ja tema nägi küll, millal mu koefitsent muutub – uuris ja puuris nats aega ning ütles, et “Jah, see muutub teil 16. aprillil”, siis oli ruumis hetk vaikust, kui me köik kolmekesti ühtäkki avastasime, et see on ju homme :) Kuivörd aastase kindlustuse summa vahe oli ca 400-450 krooni, siis olin valmis öhtul autoga mitte söitma :) Mönikord kohe veab, sest ilmselgelt on see ju hea, et ma ei pidanud ca nädala vörra olema autota autoomanik.

Nüüd pean rehvid kuumaks ajama :)