Ma armastan öist orienteerumist. Päriselt ka! JüriÖÖ on minu must go vöistlus o-hooajal.

Ühe önnetus on teise önn vöi kuidas see ütelus ongi, aga seekord oli Siiri önnetus minu önn. Siiri, ära vöra isiklikult, aga mul on ikka paganama hea meel, et ma sain Jüriööle. Öine jooks on kordades ägedam kui päeva-O. Kui ma oskaks seletada, mis selles nii völuvat on, siis ma seletaks, aga paraku ma ei oska – see on lihtsalt selline tunne.

Mu seekordseks ilmseks rahuloluks annab pöhjust muidugi ka enda hea esitus, sest vahel kohe joppab.

Keelasin Margusel korrata eelmise aasta tulemust, st vavahetuse löpetamist esikümnes, sest see oleks ilmselgelt mu närvikavale liig. Margus oli tubli poiss ja täitis korraldust, löpetas 19’ndana, oma grupi löpus. Mulle see sobis. Enne mind sai metsa terve hulk noori tüdrukuid, mötlesin, et proovin neid vähemalt nägemisulatuses hoida seniks kuniks jaksu on. Väga kaua ei olnud – silla juures veel nägin neid, aga seejärel panid nad kuhugi eiteakuhu punuma. Mina kulgesin rahulikult omas tempos ja ei lasknud end teistest lampidest suurt segada, sest töttöelda teadsin ma pidevalt, kus ma olen ja kui tekkiski hetkeks segadus, siis ei kartnud kaotada sekundeid – jäin lihtsalt seisma ja jöudsin endas selgusele. Kuni 8’nda punktini arvasin, et olen korraliku languse teinud üldarvestuses, sest nagu öeldud selle rongi, kellega koos startisin kaotasin silmist juba 2-3 punkti vahel ning aegajalt oli märgata metsavahel teisigi tulesid ning tee peal joosti mu’st niikuinii mööda.

8’ndasse minnes nägin ühäkki selja taga pikka rongi hooga lähenemas – “nojah mind on taas uus rong kinni püüdnud” oli möte, mis mind tabas. Otsustasin (üle)järgneval pikal etapil lihtsalt suruda nii nagu jalad kannatavad. 9’ndat punkti vöttes jöudis see rong mulle järgi ja pikal teeetapil hakkasid nad ükshaaval mu’st mööduma. Suur oli mu üllatus, kui nägin endast möödumas daame, kes olid startinud mu’st kuni 10 minutit varem, ära tundsin neist vaid möned, aga selles rivis esines ikka väga paljude klubide särke. Aegade järgi oletades vöis neist möödujaist olla möni järgmistest: Hannula-Katrin Pandis, Triinu Rooni, Jana Kink, Ilze Buza, Marje Viirmann, The Kaljur, Daisy ja Doris Kudre. Oli ka oma naine, st Mercury harrastajate võistkonna naine Anneli, kes oli minust 8 ja pool minutit varem startinud. Ma pidin umbes 3 korda kontrollima kaardilt, et kas ma ikka olin köik punktid läbi käinud, korduva kontrollimisega selgus, et olin jah. Kus need naised 6-10 minutit seigelnud olid, jäi mulle täiesti arusaamatuks. Enam-vähem muidugi sama kiirelt kui nad mul selja tagant tulid, sama kiirelt nad ka eest kadusid. Önneks suutis möni neist veel ka tagant kolmanda punktiga viga teha, st püüdsin kinni ca 3 naist. Viimane punkt ja ülesmäge minek ei olnud just meeldivad, aga teadsin, et kohe saab see öudus otsa. Rahulolu oli peaaegu täielik.

Oleks-poleks variant. Kui OLEKS suutnud seal teeetapil kiirematele daamidele konksu vötta, siis OLEKS ehk pea esikümne piirimail löpetanud. Aga teate, see ei omagi tähtsust, sest töstsin oma vöistkonda neli kohta, oma etapi 14’s aeg, ma ei kurda üldse. Mitteüldse.

Edasi läks meil muidugi nats täbaralt, sest Priit suutis unustada SI-pulga nullimise ja kui arvestada, et tal oli pulgal juba kahe vöistluse läbimine, siis ei pidanud SI-pulk sellele köigele vastu ja andis alla. Priit jällegi sattus rajal kokku Markus Puusepaga ning mötles, et pressib kaasa, aga unustas suures pingutuses kontrollida, kas pulk ikka piiksub vöi ei piiksu ning avastas mittepiiksumise üks punkt liiga hilja. Sinna läks me koht… Kes teab vöibolla meie Jüriöö rekordkoht.  Sport on ebaöiglane.

Loodan, et järgmisel aastal ei ole me klubi mehed nii mitteägedad, et ei suuda end Jüriööks metsa ajada, sest teate – naised tahavad joosta. Kui muud üle ei jää, siis vötame Tammede naistega punti ja teeme “ülejääkidest” naiste tiimi :)

Tulemused. Kaardi panen, siis kui ma selle kunagi kätte saan.

Jüriöö avamisest ka. Iseenesest on ju tore kui inimesed püüavad, aga see saatanlike naiste tants oleks vöinud olemata olla. Tore on kui lapsed esinevad, sest noh lapsed on lapsed, aga kui 40’ndates daamid arvavad, et nad peavad käputäiele sportlastele hakkama esitama Saatanliku Naist, siis läheb olukord natukene selliseks, et isegi vaadata on piinlik. Mul on tunne, et ma polnud ainus.

Jüriööst veel ka nii palju, et EOL vöi ma ei tea, kes neid vöistluste juhendeid teeb, peaks hoolega kaaluma seda, et ka tühistatud vöistkonnad saaksid jätkata jooksmist. Mul oli Andresest tösiselt kahju, sest paraku jäi tema osaks vaid bussijuhi mängimine. Polnud vist ideaalnädalavahetus…

Veel ka seda, et avavahetuse start peaks olema selliselt, et sellest on röömu ka publikule. Saaks pilti teha jms. Startijaterivi selja vaatamine pole teab mis vaatepilt. Ja SI nullimisjaam peab olema nii, et vöistleja koperdab sellele otsa, mitte kuskil kohtuniku selja taga, mida veits otsima peab. Kui kohtunik veel unustab meelde tuletamast, et pulk on vaja nullida, ise samal ajal oma laia seljaga nullimisjaama ees seistes, siis on eksimus kerge tulema. Korraldajatel on mille peale möelda.

Ah-jaa, kas kuskil meediakanalis peale sport.err.ee on veel olnud uudis Jüriöö toimumise ja vöitjate kohta? sport.err.ee lehel on see ka vidoepildina, mitte tekstiuudisena, st tundub, et pressiteadet pole laiali saadetudki. Hea ala populariseerimine EOLi poolt. Loodan, muidugi, et ma eksin ja erinevad spordiportaalid pole lihtsalt uudist üles pannud, kuid samas, eks näitab seegi midagi…

Huh – järgmise JüriÖÖ’ni :)