Ma olen ikka NII entukas. Isegi Urmas märkis eile ära, et ma olen kuidagi imelikult palju metsa sattunud sel aastal. Tösi, nii see ongi :) Ma siiralt naudin protsessi, sest mulle meeldib metsas. Tulemus tulemuseks, peaasi on tegemise rööm. Mönes möttes oli isegi hea seal Lõuna-Eestis vahepeal ära käia, sest seda siiramalt ma hindasin tänast päevakut :) Auka noh.

Mönevörra on see mul selline egoboost, et näed ma ei kaotagi alati vöitjale kalendriga, saab ka vähemaga hakkama. Hea önne korral vöin ise lausa löpuprotokollis esimesel real olla. Vahel on seda kohe vaja.

Tänane o-kaart erines eelmise päevaku kaardist selle poolest, et sinna oli nats rohelist ka peale pandud ning loomulikult kivisid nagu kärbses***a. Hoolimata sellest, et see osa kaardist, kus minu rada kulges, oli peamiselt valge, siis ega seal joosta ikka ei kannatanud – metsaalune oli rövedalt risune. Metsasraiega poldud ka väga tagasihoitud, st ringijooksud olid igati öigustatud valikud. Näiteks 4’ndasse olen  jooksnud kiireima aja – kaardil näeb see täisnurk päris veider välja, aga vähemalt sai seal sörkida erinevalt metsa all jala mahapaneku koha otsimisest.

Ei, mulle tänane päevak meeldis – enesetunne oli ka viispluss. Tulemused.

Viimaseks veel seda, et mina olengi Mercury klubi Tuhkatriinu, sest Inksi Icebugid olid mu jalas nagu valatud :)