Püüan end ikka tasakesti MM’i lainele viia, st vaatasin esmaspäeval Inglismaa-Mehhiko mängu. Sest noh, teadagi – Inglased on mu lemmikud :)

Mäng ise oli igav (jäin löpus isegi magama), sest MM on nii lähedalt, et keegi ei julge eriti mingit kehakontakti tekitada, ka spaaged ning muud jalgadesse söitmised on praktiliselt välistatud – köik kardavad oma tervise pärast. Seega mängitakse sellist hella jalgpalli, vöitlust pole. Inglased olid veel lisaks köigele nii halvad, et hirm tuli peale. Ainuke lootus on, et kui mängivad ka Chelsea vennad Lampard, Terry, A. Cole ja J. Cole, siis on pilt oluliselt parem. Selles Mehhiko mängus nimelt istusid nimetatud mängijad köik pingil. Eriti lootan ma, et see Ledley King pannakse mängu alles viimases hädas. Ühtlasi loodan, et seda viimast häda kunagi kätte ei jöua, sest see mees oli lihtsalt aeglane. Ründes tahaks ka midagi muud kui standardolukordasid näha, tahaks näha kuidas Rooney lööb väravaid nii nagu ta ManU eest lööb.

Meeldiva asjana jäi silma see, et Becks saab ilmselt siiski MM’le. Mitte küll mängijana, aga mingi asjapulgana ta sinna kaasa vöetakse. Pole ka imestada, sest mees on ju nagu Inglismaa maskott. Paganama kahju, et ta ikka mängida ei saa.

Eestlased aga mängisid kolmapäeval Horvaatiaga jalgpalli. Tagantjärgi ütleb nii mönigi, et igav mäng oli, aga mu arvates oli pigem taktikaliselt üliöigesti mängitud mäng. Jah, värvaid ei löödud ja see on alati natukene igav, aga arvestades, et vastased olid maailma 10’ndad, siis ilmselgelt ei saanudki pea laiali otsas ründama minna. Mängida tuli kaitsest lähtuvalt. Arvan, et Piiroja ja Rähn pole omavahel enne nii palju sööte teinud kui selles mängus. Töttöelda, ega vastased väga peale ka ei käinud, st lasid mängida. Ilmselt minnakse sama taktikaga ka Itaalia vastu mängima, seal vist nii palju söötu teha ei saa, aga vähemalt poisid proovisid. Veider oli see, et Horvaatia isegi nagu ei proovinud, sest nad peaks olema teoorias palju paremad, kui kolmapäevasest mängust näha oli – ma ütleks, et teisel poolajal oli Eesti isegi üritavam pool kui klassi vörra tugevamad horvaadid. Löppude löpuks on 0:0 igati kordaläinud tulemus, kuigi jah – ootaks Eestilt juba seda üllatusvöitu, mis jalgpallimaailmas natukene jutuainet tekitaks.

Tribüünilt mängu jälgimine on oluliselt lahedam kui fotokaga platsi ääres silkamine ning isegi vihmaga on mängu jälgimine kohapeal parem kui telekat mängu vaatamine.