Olgugi, et eilne päevak oli päris kaugele pealinnast viidud, siis otsustasin autonina ikka Tartu poole keerata, sest mulle see Mustla-Nõmme kaart meeldib. Ei tea miks, lihtsalt meeldib.

Isiklik sooritus läks kuni 7’nda punnini päris hästi, siis aga juhtus ma-ei-tea-mis. Läksin punktist välja oma arvates täitsa öiges suunas, nagu GPS näitab, siis enamvähem oligi öige suund. Seejärel aga olen liikunud absoluutselt vales suunas. Ühel hetkel kui taipasin kompassi vaadata, siis olin juba ammu igasuguse kontakti metsaga kaotanud, st ma ei saanud mitte midagi aru. Otsustasin siis vähemalt liikuda teele, et seal aru saada, kus ma olen. Saingi :) Mönus päevakulise viga, kilomeetri aeg oli 37 min.

Pärast 8’ndat läks jälle toredalt, kui mitte arvestada möningast kobistamist enne punkti lagedal. 11’s punkt oli TÄPSELT sama, mis eelmisel aastal – see oli muidugi rajameistripoolt mönus ämber, aga tühja kah, päevak ju.

Selle mönusa matkamise peale on mul önnestunud kuidagi isegi teine koht saada – tulemused.

Üks täehelepanek veel eilselst, vaatasin praegu Route Gadget’st, et vahetult enne 6’ndat punkti olevat esimest (tulles 5’ndast) kraavi pidid ületama ka NM16 klassi jooksjad. See oli rajameistripoolt ka nats ämber, sest see kraav oli päris röve mülgas. Mina isiklikult jäin sinna pölvini kinni – päris tükk aega pidin jalga sikutama, enne kui selle sealt kätte sain. Nägin, et üht daami tömmati kahe abistaja jöul lausa vööni mudast välja. See punktile lähem kraav ei olnud ka parem, st ikka kloaak. Seda pidid ületama ka NM14 klassi noored. Rajameister vöiks käia enne metsas olukorasid ja vöimalikke jooksusuundi kontrollimas. Vöi kui isegi käis, siis vöiks hinnata vähe reaalsemalt O-sportlaste hüppevöimet.

Muidu oli tore :)