Ma ei ole kuhugi kadunud, ma olin lihtsalt vahepeal nädala vörra väljamaal :) Päris mitmel väljamaal, täpsemalt – Läti, Leedu, Poola ja Tšehhimaal. Sarnaselt eelmisele aastale käisime Czech Openil, tundub, et sellest hakkab saama traditsioon. Poleks üldse halb traditsioon :)

Erinevalt eelmisest aastast käisime seekord väiksema seltskonnaga, nii et mahtusime 9-kohalisse bussi ilusti ära. Buss oli meil küll mönevörra päevinäinud, aga ma nimetaksin seda bussi luksbussiks, sest bussis oli vöimalus ka magamiseks. Mida rohkemat saaks pärast 5-6 tundi roolisolekut tahtam kui vaid seda, et saaks pikali visata ja silma looja lasta. Isegi halva kvaliteediga Poola teedel oli seal kohati päris magus uni.

Aga igast teemast eraldi.

Sport

Arvestades, et söitsime ikkagi saalihokiturniirile, siis sport eelköige eksju :) Läks nii nagu enam-vähem arvasime, vöi öigemini mina arvasin, teiste eest on ju raske rääkida. Praha turniir on selline tore turniir, kus alagrupist saavad edasi köik, st neli mängu on garanteeritud köigile. Meiega aga läks nii, et kui olime oma viimase alagrupimängu ca kella kolme aeg päeval löpetanud, siis pärast suhtlemist korraldajatega oletasime (st teadsime) end olevat alagupi teised ja järgmine mäng pidi toimuma 19:10. Kena, saab süüa ja ühe hea Tšehhi öllegi libis

tada – nii tegimegi. Tüütu ootamise aeg, aga sai üsna kiirelt otsa, sest korraldaja kellega enne olime vestelnud, hakkas ühtäkki ajama hoopis teist juttu – me olla alagrupi neljandad ja me järgmine mäng on 17:00. See, et me 17:00 mängima pidime hakkama saime ainult 4 minutit pärast mängu algust teada. Önneks oli vastane möistev ja andis meile vöimaluse jooksujalu platsile lipata. Soojendus teadupoolest on nörkadele. Tegime siis parima, mis tol hetkel vöimalik ja hopsti, vöit oli meie :) See aga ei tähendanud jälle head, sest see tähendas seda, et järgmine mäng oli 19:30. Ausalt, ma ei jaksanud enam sooja teha, sest  kolm mängu (olgugi, et tegemist on lühikeste mängudega) on ikka liig, mis liig – eriti kui arvestada, et vastased olid noored ja kärmed türukud. 7:1 kaotus näitab täpselt jöudude vahekorda. Hea on, et me ei vöitnud, sest järgmisel hommikul oleks mäng olnud 8:40 eelmise (ja sellegi) aasta vöitja vastu. Meid oleks inetul kombel häbistatud. 1/32 finaal oli meie lagi.

Sport sai selleks korraks otsa, kui mitte arvestada seda, et läksin järgmisel päeval väiksele sörgile ja keerasin ühest kohast valele tänavale ning see tähendas tüütut mäkketöusu – nii palju, siis lödvestavast sörgist :)

Praha

Ma olen juba kordi (kolm, eksju) Prahas käinud, aga Praha on ikka äge. Need vanad majad on lihtsalt fantastilised, iga maja on omamoodi kunstitoes ja jubedalt pildistamisväärne. Oli seda meiegi “kodu” ning vaade koduaknast. Ei mäleta enam täpselt isegi, aga kuidagi jöudsin ööbimiskoha otsimisel sellise kohani nagu Apartments River View Grande. Kui kellelgi on vaja Prahas ööbimist kuni üheksale inimesele, siis julgen seda kohta soovitada küll. Hind on soliidne, kasutada on ka köök ning vöibolla pannakse lähemal ajal töökorda ka pesumasin ja mis peamine, asukoht on peaaegu ideaalne. Jalutuskäik kesklinna kestab ca 10-15 minutit, väike nurgapood on 2-minuti kaugusel, veidi suuremasse poodi tuleb jalutada nii 4-5 minutit ja suur kaubanduskeskus 10 minutit köndimist – ideaalne noh! Kui möni teine asi isegi reisi jooksul vöis puseriti minna, siis see ööbimiskoha valik läks küll kümnesse. Joppas noh :)

…kuigi ainuke miinus on see, et parkimine Praha kesklinnas on, kas väga kallis vöi siis pöhimötteliselt olematu. Me lahendasime selle lihtsalt, viisime bussi vaiksesse körvaltänavasse era- ja kortermajade rajooni ja lasime tal seal nädalakese puhata.

Kui siiani on Praha näidanud meile vaid väga head ilma, siis seekord oli pisut teisiti. St soe oli ikka, selle üle ma ei kurda, aga pisut saime vihma ka. Aga, miks ma üldse ilmast kirjutan on see, et pühapäeva öhtul oli torm, millist ma vist pole enne näinudki. Vesi tuli taevast alla konkreetselt horisontaalselt maaga, tänavatel oli hetkega jögi, terve Praha taevas oli välkudest valge – kui aus olla, siis vaatepilt oli äge, kuigi see torm tegi vist ka üksjagu paha.

Poola

Praha öö

Tšehhi minek on alati tore, eksju, aga bussiga mineku puhul on üks väike ebameeldiv seik ja see on nimelt Poola. Öigupoolest ei olegi see Poola nii väike, vaid pigem vastikult suur lahmakas halbade teedega maad. Okei, isegi Poolas on teeehitus öitsev majandusharu, aga suurem osa teid on piinlikult väiksed ning piinlikult katkised. Kui ei stardi just Eestist öhtul kell 11, siis satub Poola söit just sellele ajale, kui väljas on öö ja öö on ju pime. Poolas söidab loendamatu arv rekkasid ja kitsastel teedel nendest möödasöit on paras ora tagumikus. Pean tunnustama oma kaasautojuhte Merlit ja Beriti, kes pimedasöidu köik endale said. Loodan, et nad pikka viha ei pea :) Ärge saage mu’st valesti aru – Poola on kindlasti tore riik ja seal elab kindlasti suur hulk toredadi inimesi, aga see riik vöiks olla vähemalt poole väiksem.

Kuigi-kuigi Poolas on üks hea asi! Ilmselgelt ei oskaks te arvata mis see olla vöiks :)

Ma ei tea miks (aga tahaksin teada) ei müüda Eestis enam Nestle mitmevilja Cheerioseid. Paar aastat tagasi oli neid Eesti poodides veel täiesti saada, aga nüüd enam ei ole. Eniveis, kuivörd neid Soomes müüakse, siis aitab hädast välja Soome-söber Merli, tuues sealt aegajalt hommikusööki. Järgmine koht, kus neid müüakse on Poola ja seal müüakse neid poole kilostes pakkides, mis saaks olla parem :) Ostsime Merliga riiuli tühjaks, nüüd lööb mönda aega köht hommikuti nurru :)

Järgmine aasta jälle? Ei tea, vöib-olla.

Teisipäev kodus löppes särata. Segaste mötetega peas viskasin end kella 6 aeg öhtul diivanile pikali, et lihtsalt hetkeks puhata… ärkasin kolmapäeva hommikul kell 8 – 14 tundi magusat und, pole paha!

Möned pildid me kuulsusrikkast bussireisist ja Prahast.