23 minutit ei ole eriti pikk aeg, eriti kui arvestada pikemaid Xdreami radasid. 23 minutit on selline tavaline viga, mida ikka vöib ette tulla ja pikemal rajal on seda vöimalik isegi ehk tagasi söita-joosta-kanuutada. 23 minutit on lühikesel ehk sprindirajal liiga pikk aeg, sest 23-minutiga pidi olema läbitud juba vähemalt pool rattarajast, mitte liikuma alles esimesse rattapunkti. Nöme, hästi nöme ja jääb nats hinge kraapima, aga tagantjärgi tarkus ei too enam olukorda tagasi. Läinud noh.

Huh see oli emotsioon, mis mind närib nats siiani.

Reedene ilm ei tõotanud Xdreamiks üldse ägedaid ilmastikuolusid, eriti kui arvestada seda, et kanuud saab Roostal söita vaid merel. Mind, kes ma vett üldse ei armasta, tegi see olukord natukene murelikuks. Önneks andis ilmataat armu ja keeras tuule laupäevaks pisut väiksemaks ning ka kraadiklaas keris end nii körgele, et jope, mille olin rattaalasse jätnud jäigi puu külge kölkuma, sest palav oli. Ideaalne ilm seiklusspordiks.

Enne viimast etappi oli B-raja naiste koondarvestuses seis alates teisest kohast päris pönev. Esiemene koht on nimelt natuke teisest masinaklassist ning ilma, et nad saaks trahviminuteid on neid vöimatu lüüa. Klassivahe. Edasi on ca 5-6 tiimi, kes vöivad köik hea önnestumise (ning teiste möningase ebaönne) korral konkureerida kohtadele 2-7.

Üldseis enne viimast etappi (etapi punktid/etapi koht üldarvestuse)

1. Areal team naised – 451 (152/23, 156/19, 143/32)
2. Sparta Spordiselts – 332 (129/46, 108/67, 95/80)
3. Nikewomen – 331 (78/97, 117/57, 136/39)
4. Muumimammad – 317 (91/84, 102/73, 124/51)
5. Cruella – 297 (135/40, 69/106, 93/82)
6. Kakerdajad rabas – 296 (82/93, 98/77, 116/59)

Ah-jaa „Võistlussarja paremusjärjestus arvestatakse kolmelt parimalt osavõistluselt kogutud punktide summas.“, st pidime saama vöimalikult körge koha, et öise Xdreami halb punktisaak unustada või siis lootma, Nike ei saaks paremat kohta kui 97 või Muumid paremat kohta kui 84. Segane lugu. Olgugi, et üldkokkuvöttes ei omanud see esikolmik üldse tähtsust, sest B-raja naised ei ole Xdreami tiimi arvates väärt autasustamist üldkokkuvöttes, siis läksime ikkagi iseendale töestama ja üritama üldkokkuvötte esikolmiku kohta. Pisut muidugi segas meie püüdlusi Anneli kahenädalane haigusvimm ja minu valutavad pölved, aga Inks oli lubanud meid mölemaid vedada-töugata-tirida.

Jalgsi 0,8 km

Kui 420 inimest üheskoos ca 400-meetri kaugusele punkti spurdib, siis ei jää muud üle kui tuleb ka spurtida. Metsa all oli kuulda, kuidas möni meeste vöistkond omavahel arutles, et “seal punktis tuleb vist päris köva madin, et punkti vöetud saaks” – “tuleb vist jah” – “okei, spurdime siis, et ikka esiotsas olla” – ja läinud nad olidki… Esimene spurt punktini kestis 2:52. Punkti äravötmine oli muidugi ka omamoodi katsumus, sest suurem osa sellest 420’st beekast olid kogunenud köige lähema SI-jaama juurde ja üritasid oma kätt sinna jaama suruda. Teadupoolest on ju see SI pulk randme küljes, seega pole see punkti vötmine üldse mitte nii kiire ja lihtne kui pulk näpu küljes punkti läbides. Eniveis, ise arvan, et meil önnestus seekord vöistlusest üsna kiirelt väljuda. See, et seal punktis oli rohkem kui kaks SI-jaama sain teada alles pärast vöistlust, iseenesest oleks vöinud ju varem juba selle peale tulla, sest on ju üsna loogiline, et massi tekkimise kartuses on korraldajad ettenägelikud olnud. Pärast vöistlus punktiläbimisel jätkus jooks ratasteni – järgmised 400-500 meetrit. Tundub, et läks aeglasemalt, sest aeg on 4:1o. Peame vist löigutrenni minema :)

Jalgsietapi vöistlusest ja spurdist oleme väljunud 78. vöistkonnana.

Ratas 2,5 km

Mind valdab alai heameel, kui rattale saab, sest selles elemendis ei jää ma vähemalt oma kaaslastest maha (Merlit ja Karpi siinkohal ei arvesta). Pöhimötteliselt ei olnud eriti midagi keerulist, tuli vaid vajutada nii nagu jaksu oli. Vöi tegelikult väike variant siiski oli, oli valida, kas söita punktile peale pöhja vöi löuna poolt. Järgnesime üldisele massile ja söitsime löunasse. Siiamaani ei oska arvata, kust kaudu kiirem oleks olnud. Vahetult enne punkti poole keeramist tegime ka väikse vea, st mu kaaslased tahtsid vägisi massile järgneda ja panid hooga öigest teeotsast mööda. Okei, ma oleks paeaegu ka ise seda teinud, aga jäin siiski otsustavalt seisma ja tegin U-pöörde ning väntasin öiget teed mööda punktini, sealjuures polnud mul aimugi, kas mu kaaslased ka tulevad. Tulidki, aga mööda sihti, st nad ei järgnenud mulle vaid massile. Söbrad – massi ei pea alati usaldama, vahel tuleb usaldada PT’d.

Rattaetapi löpuks oleme töusnud koahle 69. Ei teagi, kuidas see önnestus, aga näed önnestus :)

Jalgsi valik-O – ca 4 km

Minu esialgne plaan oli minna ka punktidesse 66 ja 65, aga ma ei ole selles rogaininduse rajaplaneerimises just köige teravam kriit, seega nöustusin meistersportlasega ning suundusime ringile 64-60-57-58-59-61. Kui mitte arvestada esimest pikka sihti, mis oli maru liivane, siis oli see jooksuosa täitsa mönus. Mitte, et ma oleks läbi nagu käbi olnud, aga kiirus oli mul vist Inksist pisut väiksem ja seetöttu sain vahepeal taas käsi-seljas-jooksmine tunnet tunda. See tunne oli sama mönus kui ta oli Tamsalu etapil.

Jooksuraja läbisime naiskondadest kuuenda ajaga ning olime kokkuvöttes kohal 53. Meie kohta päris hea esitus. Rattarajale startides olime naiskondadest neljandad, st me olime konkurentsis.

Ratas 4,7 km

Nüüd oli vaja vaid vajutada, sest koht oli sobib ja etapp oli labane. Selliste mötetega ma sinna rattarajale läksingi ja etapp kaardil oligi labane, paraku ei läinud köik nii nagu plaanisime. Esimene viga sai tehtud minu väga vale PT pöhjal, keerasime mingit sihtimööda minu initsiatiivil vasakule paremal – hetkel ei oska ma isegi pöhjendada, miks mul ühtäkki sinna oli vaja keerata. Önneks me seal kaua ei olnud, sest kaaslased sundisid tagasi minema. Möeldud-tehtud, läksimegi. Panime aga hooga mööd teed edasi. Ühel teeristil seisis kollase vestiga korraldajadaam, see oleks pidanud tekitama mingitki kahtlusi, et äkki on tegemist öige teeotsada, aga ei – selle asemel pörutasime muudkui edasi kuni me pöhimötteliselt ei saanud enam midagi aru. Sealjuures ei olnud me ainus tiim, kes midagi aru ei saanud. Tiirutasime, mis me tiirutasime, aga palju targemaks me ei saanud. Jällegi, ei tea miks, aga mingil hetkel otsustasime siiski piisavalt tagasi söita ning puhtujuslikult ka öigele teeotsale pihta saada. Rohkem rattruite hulk metsas, pluss möned A-raja esiotsa tiimid andsid lootust, et seekord oleme öiges kohas. Joppas, olimegi. Paraku 23-minutit liiga hilja. Nähes enda ümber naiskondi, keda mul pole siiani önnestunud vöistlusrajal kohata, oli üsna ilmselge, et selleks korraks on vöistlus läbi. Jah, ma tean küll, et seiklussport on seiklussport ja ei tea kunagi, mis konkurendil juhtuda vöib, aga sprindirajal 23 minutit oli peaaegu, et 1/7 koguajast.

Pärast tolle 11. punkti kättesaamist oli meil motivatsioon läinud ja väntasime rahulikult edasi. Samas oli päris tore söite, kui sai eesolevatest tiimidest mööda söita, sest teised olid lihtsalt meist nats aeglasemad. Midagi erilist kuni rattaetapi löpuni ei olnudki, kui mitte arvestada sellega, et enne vahetusalla jöudmist kohtasime sealt lahkumas Saue Tammede daame (naiskond Jäälilled) ja meie järgmiseks eesmärgiks oli nende kättesaamine.

Tolle “toreda” veaga langesime hoobilt kohale 94, etapi 118. aeg. Kurb.

Nüüd aga tollest vea kohast veel. Ma ei ole päris kindel, aga väidetavalt olla too kollases vestis naisterahvas nii mönelegi tiimile üsna üheselt möista andnud, et siit ongi ära keeramise koht. KUI see nii olis, siis antagu andeks, aga kohtunik ei peaks üldse kuhugi viipama vöi kui viipab siis köigile. Aga nagu öeldud, siis on see ünsa kuulujutu tasemel ja pigem tahan arvata kohtunikust hästi.

Teine möödukas pöllukivi läheb aga rajameistri/kaardistaja kapsaaeda ja siinkohal ikka päriselt, mitte niisama, et vöibolla on nats midagi valesti läinud. Kui vaadata kaardil teehargnemist, mida mööda 11. punkti minna tuli, siis on mölemad teed selgelt ühe klassi teed, st tee, mis läks punktipiirkonda pidi olema sama suur kui see, mida mööda 10’ndast 11’ndasse söideti. Aga oli ikka vöi? Ei olnud ju. Vasakpoolne teeharu oli parempoolsest kordi väiksem, vöiks öelda, et metsatee. Parempoolne oli autoga söidetav kruusatee. Gansilt vanalt ratta-O ässalt ei oleks sellist möödapanekut oodanud. Ilmselgelt ei olnud me ainus tiim, kes sellega alt läks, sest sealpool kus me oma 23 minutit veetsime, oli nii mönigi tiim ringi söitmas. Natuke halb. A-rajal vedas, et  nad seda etappi teispidi söitsid.

Jalgsi 2,4 km

Nagu öeldud oli meie vöistlus uue eesmärgi saanud ja see eemsärk oli Saue Tammede dressis. Panime kohe ajama. Merevesi oli küll külm, aga ausalt öeldes kartsin hullemat. Selles möttes, et jalad ju krampi ei tömmanud ja esilagu ei tulnud ka vees väga kaua viibida. Ega me muidugi verd ninast välja enam pressida ei viitsinud, sest rong oli läinud ja tegime rohkem sellist rahulikku tiksumist. Mönusport noh :)

Oleme möödunud ühest tiimist, st 93’ndad.

Kanuu 2,6 km

Seekordse kanuuetapi raskemad osad olid kuival maal, st see kui tuli kanuu kanuualast merre tirida ja pärast jälle merepiirilt kanuualasse. Kusjuures pärast oli kanuu kordi raskem kui merele minnes. Olgugi, et ma ei armasta vett, oli see kanuusöit päris äge, selles möttes, et esimese punkti juures oli laine päris korralik ja  adrenaliinilaks oli garanteeritud. Ägä, kasteate? :) Korra jäi meil ümberminekust ca sentimeeter puudu, adrenaliin möllas. Läbisime isegi selle punkti, mida väidetavalt ei pidanudki tegelikult läbima, aga kogemata polnud korraldajad meile sead öelnud, saime sellest teada ühelt meeskonnalt, kes söitis 19ndast otse 20ndasse. Jöudu oligi meil üleliia :) Saue Tammedele ikka järgi ei jöunud.

Kanuutamine ikka ei ole meie ala, kuigi meres oli see tegevus oluliselt ägedam kui tuulises Männiku karjääris vöi ujuvsaartega Porkuni järves. Kanuuetapil möödus meist 4 tiimi, langesime 97ndaks. Nii tüüpiline.

Jalgsi 0,3 km

Muidu seda jalgsietapi ära ei mainikski, aga tähelepanuväärne on see, et saime Tammed kätte :) Pakkusin konkurentidele koguni magneesiumivett juua, väidetavalt olid Alma Petersonil krambid.

Ratas 4,3 km

Jälle mönus :) Mulle vähemalt, Inks ja Anneli millegipärast nii ei arvanud. Etapi keskpaigas lagedal olime nagu peata kanad ja ei osanud kuidagi öiget teeotsa välja valida. Pärast toda 23-minutit ei usaldanud mina ennast enam üldse ja nii me siis seisimegi seal nöutult kambakesi kaarti vaadates. Inks kasutas aga vanade indiaanlaste nippi ja luges teemärke ning jalajälgi, tundub et läks täppi, sest välja sai valitud öige tee. Nüüd tuli rünnata :) Önneks meeldis Tammede daamidele rattasöit veel vähem kui Inksile ja Annelile ning astusime suure sammu eesmärgi (Tammede alistamise) poole.

Möödusime koguni kahest tiimist – koht 95.

Minigolf

Ma olen korduvalt arvutis (mini)golfi mänginud, kui raske see ikka olla saab :) Haarasin kiirelt kepi, valisin esimese ettejuhtuva (ilmselt ka köige kergema) raja ja ajasin 4. löögiga palli auku. Aeg 1:33, mis on 12. minigolfi arvestuses. Pean vist ala vahetama. Möödusime kuidagi ka kahest tiimist, st 93ndad.

Jalgsi 0,3 km

Spurt löppu oli äge :) …kuskil tolle 0,3 km’i peal on meist möödunud kaks tiimi – pole aimugi kus :) Koht 95.

Pärast Exceli-etappi (segadus kanuupunktidega ja ajatrahvid) on löpuprotokollis me kohaks 82. 23 minutit liiga kaugel…

Oma eriti halva esitusega ja konkurentide hea esitusega langesime üldkokkuvöttes seitsmendale kohale. Absoluutselt ebahea.

Tulemused – vöistkonna tulemused / vaheajad (alad) / vaheajad (SI)

Vaatamata sellele ühele apsule teeklassidega, oli väga mönus Xdream. Mönusalt tempokas, just nagu sprint olema peab ja alad vahetusid meeldivalt tihedalt, ei pidanud üht ala liiga kaua tegema. Mönus :)

Pühapäeval pidin end vägisi tagasi hoidma, et mitte jooksma minna. Keha tahtis, möistus keelas. St ma polnud väsinudki. Jöuan küll kui vaja.

Laupäeva parim osa oli hoopis pärast vöistlust ja enne banketti. Vedasin konkurendi Saue Tammedest Roosta Seiklusparki. Olgugi, et nii kommentaarirohket seiklusraja läbimist pole mul ammu olnud, oli see hullult äge. Kui sinnakanti sattute, siis proovige ära.