Kuivörd pühapäeval on mul hooaja tähtsaim/raskeim start, siis proovisin sellel päevakul olla eriti rahulik, kerge sörk oli see, mida endale lubasin. Okei, vahepeal pressis ikka hasart esile, aga püüdsin siiski rahulikult sörkida.

Kui vötta vördluseks eelmine neljapäevak, siis oli seekord rada ja ka kaart täiesti superluks. Olgugi, et see Harku mets on mul peas ja sellel kaardil olen kümneid kordi jooksnud, oli rajameister hakkama saanud täitsa OK rajaga – mulle meeldis. See, et mul see kaart ja mets peas on ei takistanud mul muidugi ka üht eriti tobedat viga tegemast (seitsmenda punniga), aga olekski ju igav kui ühtki viga ei teeks.

Mulle hakkab alati sügisel see O-jooks jubedalt meeldima ja hooga tuleb sisse, aga just siis saavad päevakud otsa. Önneks on esmaspäevad ja need nö Tarmaku-päevakud, tuleb ümber harjuda.