Reedene Serbia – Eesti vutilahing oli täpselt see, mida ma olen pidanud Eesti vutifännina 15 aastat ootama – oli ka aeg löpuks see üllatusvöit ära vötta. Enne mängu poleks küll arvanud, et see vöit tuleb, aga jalgpall on siiski meeskonna mäng ja kui köik väga-väga tahavad, siis saab ka tugevamate vastu mängida küll. Serbia näiteks ei mänginud meeskonnana, vaid igaüks proovis omamoodi ja tulemus näitab selgelt, kumb teguviis on öigem.

Eile päeval oli mul täpselt tunne, et öhtuks saab olla tulemas vaid, kas kullas vöi mullas – vahepealset varianti eriti nagu ei olnud ja noh hea mänguga kaotamine on selle 15-aasta jooksul juba ära tüüdanud. Mitte, et löpptulemus 0:1 oleks väga “mullas” tulemus, aga ei saa öelda, et sellest eilsest tulemuses midagi väga head oleks, sest esimese poolaja esituse pöhjal oleks tahtnud küll vähemalt viiki.

Kahju on Sidorenkovist – loodan, et ta ei satu lugema ei soccerneti foorumit ega ka erinevate kommentaariumite kommentaare, sest omavärava löömine on paraku selline kaitsjate töö. Käib positsiooniga kaasas vöinii. Pigem vöiks nats süükoormat lükata Palatu kaela, kes jooksis juba eelnevas situatsioonis kuhugi eiteakuhu ja sellest omakorda tekkisid kaitsesse augud ning kuna poolkaitse polnud ka veel tagasi jöudnud, siis oli olukord halb. Loo moraal on see, et kaitsja ei tohi oma kohalt niimoodi ära joosta kuhugi poolele väljale. Samas jällegi, ega Palatulgi kerge polnud, sest mängu sai ta sisuliselt sooja tegemata – proovi siis niimoodi mängu sisse elada. Kurvalt läks eestlastel seekord nende keskkaitsjatega, sest väidetavalt mängis ka Klavan teise poolaja valuvaigistavate süstide toel.

Tulles tagasi selle omavärva juurde, siis seda lööki ei oleks pidanud üldse olemagi, mänguline viga oli tehtud ammu enne seda kui Sidorenkov selle önnetu omavärava löi. Sama case on olnud pmst Rähni omaväravatega, tema on läinud kaitsjana parandama poolkaitsjate tegemata tööd – paraku aga on pall saanud tema jalast vale suuna ja noh, siis on juhtunud teadagi mis…

Kingi puhul oli eile selgelt näha, et ühe mängu edu ja ajakirjanduse ülistused teevad imet – ma pole teda enne näinud nii kiirelt kaitsesse taagasi jooksmas kui eile. Päris veider vaatepilt. Kahjuks jagus tal seda indu vaid esimeseks poolajaks.

Ah-jaa – Andres Oper vöiks nüüd Liechtensteiniga söprusmängus oma viimase koondisemängu ära pidada. Saab fännide aplausi ja Pohlaku käepigistuse ning vöib rahulikult Küprosel vöi kusiganes veel kuni pensionieani vutti taguda. Ausalt – meil on nooremad ja paremad mängijad olemas.

Üks asi veel seoses mängu löpuminutite ja Ats Pujega. Käis ilmselt juba 90+2 mänguminut, kui Ats sai palli ja jooksis kiirelt 16-kasti servale, samal ajal oli kastis umbes 4 meie mängijat, kellest 3 olid nö sisse jooksmas, et tsenerdust vähemalt üritada peaga väravasse lüüa. Selle asemel, et tsenderdada arvas Ats-poiss, et ta on tehnikakunn ja hakkas üle palli astuma ja muid seesuguseid trikke tegema, selle tulemusena jooksis ta vastase kaitsjatele lihtsalt naturaalselt peaga köhtu. Loomulikult kaotas palli üle kontrolli ja üks väravavöimalus taas nullitud – ei saa öelda, et tegemist oleks olnud väga intelligentse lahendusega.

Meeskondlikult aga olid eestlased eile mönusalt enesekindlat – vat, mis vöib üks ootamatu vöit mängijatega teha. Kui nüüd veel väravale ka pihta saadaks ja seda indu ka teiseks poolajaks jaguks, siis oleks ikka tip-top :)

Publik oli eile naljakas. Igakord kui eestlased umbes 30-meetri kaugusele väravast jöudis oli vist pooltel arusaam, et nüüd tuleb kohe värav. Oluline oli kindlasti kohe püsti töusta ja karjuda ennastunustavalt “Löö!”. Ma armastan nii “asjatundlikku” publikut.

Eilse jalgpalliöhtu tähelepanuväärsemad sündmused toimusid aga hoopis Itaalias, kus Serbia idootfännid laamendama kukkusid. Aru ma ei taipa, miks ei saa jalgpalli rahulikult vaadata? Jah, laulmine jms on OK, aga asja poliitiliseks kiskumine ja ilmtingimata kellelegi peksa andamine tundub nats veider. Kahju on Serbia mängijatest ja jalgpalliametnikest – käputäis jobufänne on Serbia vutimaine igaljuhul mönuga maha teinud. Loll Ivan vöi kes see peajobu seal oligi.

Rohkem pilte siin ja videopilt toimunust

Selle esimese pildi vötsin Catherine Kõrtsmiku flickri albumist ja teise Õhtulehe artikli juurest