…vöi siis hoopis valik-joon-foto vöi joon-valik-foto vöi joon-foto-valik vöi foto-joon-valik vöi foto-valik joon. Heal lapsel mitu nime, mitte ei oska otsustada, mis see parim olla vöiks ehk et milline O-distsipliin see köige olulisem oli.

Olgugi, et mul on totaalne loominguline kriis ja puhkus käsikäes, siis pean ikkagi lubatu kirja panema, st ülevaade tollest Ketzi O’st.

Eelinfona oli absoluutselt segane jutt nii, et isegi aasta meistersportlane Inks ei saanud midagi aru, seega ma ei hakanud isegi üritama.

Aasta Ketz 2010 radade info.

Formaat= joon+foto-orienteerumine
Start ja finish maja juurest
kaart 1:10 000, seis 1996, parandusteta
kaardil on
1) punktiirjoon, mida mööda tuleb liikuda
2) foto KP asukohast, pildistatud joone pealt (tähis paistab joone pealt)
3) legend koos pildistamise suunaga

Rada M= 5,8km 12KP
Rada N= 3,4km 9KP
Eelstart 2min, sel ajal võib teha kaardile märkmeid

Tulemuste arvestus:
1) kõikide “komposteeritud” punktide summa (31…39=3p; 40…49=4p; 50…59=5p)
2) võrdse punktisumma korral on eespool parem aeg
3) kontrollaeg 1h

Kohapeal ei olnud info oluliselt parem vöi see tähendab, et kindlapeale oli parem, lihtsalt enda tähelepanu oli nats hajutatud. Nüüd tagantjärgi lugedes muidugi on info täiesti arusaadav :) …kuigi-kuigi, see valik osa on välja jäänud, st see osa, mis köige suuremat meelehärmi tekitas.

Seega stardihetkel anti kätte O-kaart, kus oli peal joon, mida mööda liikuda. Lisaks tollele tavalisele O-kaardile oli A3 lehe teisel poolel fotod kohtadest, kus peaks asetsema punktid ning legend punktiasukohaga ja joonelt pildistamise suunaga. Eelstardis oli aega kaks minutit punktiasukohtade väljamötlemiseks. Kuivörd köik meist said aru, et punktid peaks olema järjekorras 31-33-34-jne, siis hakati neid punktikohti mööda joont otsima. Ei saa öelda, et keegi selles väga edukas oleks olnud :) 33 punkt oli vist ainus, mis oli selgelt arusaadavas kohas, ülejäänud oli kristallselge segadus. Aga Ketzil ei lase end keegi sellistest pisiasjadest segada, kaks minutit lolli näoga kaarti vaadanud, pandi aga mööda joont ajama.

Rajameistri poolt tehtud petuskeem seisnes selles, et naisterajal olid kaks esimest punkti just 31 ja 33, st valik-O ei tulnud möttessegi. Segaseks kippus asi minema siis kui leidsin järgmiseks punkti, mis oli 41, hmm…. ainuke asi, mis mulle Priidu jutust oli meelde jäänud see, et punkte ei pea vötma järjekorras – vöib vötta ära näiteks punkti 54 ja tulla seejärel tagasi teisi punne otsima. Vöib öelda, et tegin selle pöhjal alateadlikult järelduse, et punktid siiski on järjekorras ja mööda joont vöib liikuda nii päri- kui ka vastupäeva. Tegelikult aga tähendas see muidugi seda, et 33’le vöiski järgneda 41. Hea on, et tegin tolle veidra kaare läbi, mitte nii nagu meistersportlane, kes pörutas otse selle pikliku sinise olluse juurde 34ndat ostima. Minu viga oli muidugi see, et ma ei närinud ikka veel läbi, et 34 on kuskil hiljem, mitte enne 41’st ja tiirutasin seal ekslevate meesmercurlastega toda 34ndat otsides. Sinna läks mu Ketzi tiitel… Löpuks tuli Virjal röömusönumiga, et punktid ei ole numbrite järjekorras. Pilt kohe selgem! Jagasin röömu Matigagi, kes selle peale end esimesele kohale jooksis.

Edasi oli kulgemine juba mönevörra kergem kui lugeda kergemaks kulgemiseks seda, et mööda joont liikudes pidi pea koguaeg ringi käima nagu öökullil, sest kunagi ei vöinud teada, kus see punkt täpselt on. Kuigi selle 34nda närisin löpuks siiski läbi ja pärast 34nda läbimist närisin läbi ka selle, et ainuke allejäänud veega auk on sihi körval täpselt seal, kus tuleb lagedale keerata. Kusjuures see oli kaval punkt, sest seda sinist auku ei näinud suur osa naisi. Mul oli kohe nii uhke tunne :) 43 ja 50 olid ka juba aimatavad.

Vaatamata sellele, et stardis oli köik nii segane, oli äge O-elamus. Ketz on ägä!