Käisime Merliga täna Sparta seiklusmängul. Algul oli meil hea plaan vötta rahulikult, aga vöistlushasart on ikkagi meis nii peidus, et pärast esimest lisaülesanne tegime juba kerget sörki ja löpetasime kogu ettevötmise üldse tösiselt spurtides. Mul oli fotokas ka taskus, tahtsin sportimisest piltigi teha, aga kus sa siis pildistad kui koguaeg kiire on. Löpukiirenduse pöhjus muidugi oli selles, et olime liidrid ja teise koha vöistkond oli seljatagant ähvaradavalt kiirelt lähenemas – pidime spurtima :)

Lühikese loo kokkuvöte oligi selles, et saime täna vähemalt pisikese ego boosti, sest noh vöitsime selle mängu ära. Lihtsalt ja elegaantselt.

Oli tore pühapäev.