Kas teate, et mul oli hullult äge nädalavahetus ja selle tegin ägedaks ise. Lihtne :)

Laupäeva hommikul läksin Spartasse MaratonSpinni, mis treeningplaani kohaselt peaks kestma 90 minutit, aga millegipärast tegi treener Jarmo Nikolai vaid 75 minutit ja eestlased on juba kord sellised käegalöövad lasminna suhtumisega, et keegi protestima ka ei hakanud, et plaanis lubatu ju 15-minutit pikemat aega – nii see siis 75-minutiline trenn oligi.  Aga see polnudki praegu oluline, oluline on see, et olin entukas ja läksin kohale ca 25 minutit enne, istusin pulti ja hakkasin väntama, ise samal ajal Riho-Bruno Bramanise raamatut lugedes. Täistunnist algas tösisem töö, vöib julgelt öelda, et nautisin iga hetke. Kuivörd trenni löppedes kellal kahte tundi veel ees ei olnud (olin endale kindla eesmärgi vötnud vändata 2 tundi), siis väntasin edasi – telekast tuli tennis ja kuivörd oli päris haarav, siis mötlesin, et vaatan siis löpuni – vaatasingi, kokku tuli 2:22 (71.5 km’i – jah, Spartas on mönel spinningurattal odomeeter peal, täpsemalt sellised rattad on vist). Merlil vöib öigus olla kui ütleb, et mul on mingi kiiks, mis paneb mind niimoodi spinningut nautima – las ta siis olla, sest mulle töesti meeldib :)

Oluliselt ägedam oli aga pühapäev. Kui püsida ise tehtud spordi lainel, siis vöib täie kindlusega öelda, et puhkepäeval jooksmine on kordades ja kordades rohkem naudingut pakkuvam kui pärast tööpäeva löppu Kalamaja-Kopli tänavatele tirima minemine. Naudin puhkepäevadel tehtavaid trenne.

Aga endiselt, see ei ole oluline. Oluline on see, et pühapäeva öhtul toimus Kiilis Saku Fortuna ja EMÜ SK vahel teine finaalmäng. Saalihoki naiste meistriliigat mötlen :) Ma olen küll ise mänginud aastaid Saku Fortunas ja mul on seal nii mönigi väga hea söber, aga mu täielik poolehoid kuulub EMÜ SK. Mul lihtsalt ei ole pöhjust Sakule kui naiskonnale pöialt hoida ja seevastu EMÜ SK on lihtsalt ägä. Usun, et mu söbrad Fortunast möistavad mind ;) Mängisime EMÜ vastu kolm poolfinaali, mille köik kaotasime ja kordagi ei olnud tunda vastaste poolt üleolevat suhtumist, Sakuga oleks seda paraku natukene tunda olnud. Sönaga öeldes, kuivörd too EMÜ SK naiskond lihtsalt on üks väga äge kamp, siis mötlesime oma naiskonnaga, et teeme neile enne teist mängu väikese üllatuse – ehime ära nende riietusruumi. Möeldud-tehtud. Plakat, öhupallid – köik jutud. Söitsime Kiili kohale 2 tundi enne mängu, ründamise riietusruumi, sooritasime kiire röivistu kaunistamise ja kadusime. Päris napilt kadusime, sest buss EMÜ naiskonnaga tuli meile vastu Kiili piiril. Ise olime oma tegevusega marurahul, sest ausalt – head teha on nii mönus.

Tartlased enne mängu vist läbi ei närinud, kes nende üllatuse taga on, kuigi nad olla mind kahtlustanud küll.

Inimesed tehke asju, mis on nö väljaspool kasti, tehke teistele head – tunne on hindamatu :) …mitmeks päevaks! Ja ärge unustage, et löbus peab olema.

Möni pilt Saku-EMÜ 2. finaalmängust.