Ma armastan öist orienteerumist. Päriselt ka! JüriÖÖ on minu must go vöistlus o-hooajal.

Täpselt samamoodi alustasin oma eelmise aasta Jüriöö postitust. Midagi ei ole muutunud, ma armastan endiselt öist orienteerumist. Paraku piirdub mu rööm Jüriööga (kui vöistkonda mahun) ja öise Xdreamiga. Loodan ka edaspidi oma olematute edetabelipunktidega klubi kolmandasse tiimi kvalifikatseeruda. Eks seekord oli see Jüriööle minek nats riskimine, sest pühapäeva hommikul oli ju Xdream, aga kui vöimalus on, siis tuleb köik ära kasutada :)

Mercury III satsi avavahetus, ehk Dan, önneks väga hullu ei pannud ja sain metsa täiesti OK koha peal, kuskil seal 25’ndal kohal vöi midagi sellist.

S-1: Esimese asjana ei saanud ma kaardist mittemidagi aru, pidin peaaegu seisma jääma, et üldse stardikolmnurk üles leida. Lasin end eesläinud naistel segada ja pöörasin hetkeks valesse vahesse sisse, aga önneks tabasin selle üsna kiirelt ja möödusin paarist-kolmest-neljast naisest, kes sinna esimesse vahesse uitama läksin. Nende daamidega olin sunnitud seejärel terve raja koos veetma. Mitte, et ma väga kurdaks :)

1-2: Panin edasi, sealjuures olgu mainitud, et mulle ei meeldi see rivis jooksmine, aga ega valikut ka ei olnud. Tundsin kuidas selja taga naised aina lähenevad, mis neil viga – nad ei pea ju neid väikseid teeotsi nii tähelepanelikult jälgima kui ma. Kogu see mu ees uhamine löppebki sellega, et pörutan löpuks öigest teeotsast mööda. Taganttulevad naised paraku seda ei teinud ja nii nad mu’st mööda läksidki.

2-3: Nüüd pole mul muud teha, kui neid taga ajada ja öigest teeotsast sisse pöörata. Punktis on natuke naljaks juba, sest kolmas punkt, nagu teinegi, on lihtsalt tee peal. Natukene liiga lasterada isegi öise jaoks.

3-4: Kuna mu ees läinud daamidel oli vist teine punkt kui mul, siis olin jälle tollest 2-5 naiselisest kambast mööda saanud ja näitasin neile kaunilt kätte, kus see punktiga lohk täpselt on. Tee körval oli noh.

4-5: Püsisinn veel naisterivi eesotsas ja muutusin hetkega lohakaks, st tegin tavalise vea – mötlesin, et noh siiani on köik nii labane olnud, ega siis edaspidigi väga keerukas olla ei saa. Selle suurejoonelise möttega hüppasin vössi, et see punkt lennult vötta. Lend osutus madalaks, sest peale möningast vösas ragistamist olin suusasilla juures. Natukene kohalikuna (käisin seal eelmisel talvel ikkagi mönel korral suusatamas) taipasin viga kiirelt, st ots ringi ja tagasi. Siit edasi läks juba täiesti ideetuks tuhnimiseks, mille tulemusena ma juhuslikult punkti otsa komistasin. Esimesena sellest naistekambast, kes samal ajal mööda vöpsikut ringi raius.

5-6: Jalad selga ja ajama. Valisime kamba naistega parempoolse tee, kuna see oli lumevaba – tundus parem joosta, kas teate. Päris etapi löpus tegin väikse pöike paremale, et läheneda punktile mööda teed. Ülejäänud naised raiusid vösa. Olin kiirem :)

6-7: See etapivahe oli kohaliselt parim etapiaeg, mille sain, st järelikult läks hästi. Oli teine kah nii lühike, et polnudki midagi erilist. Viienda etapi ülbus oli muidugi veel liiga hästi meeles ja olin vist hoolikam.

7-8: Just siis kui ma tunnen, et vot nüüd on juba päris hea ja vöiks joosta, siis tuli täielik loterii-etapp. Ausalt, ma ei saa aru, miks see punkt oli öisele vöistlusele pandud. Kui raja algus oli natuke liiga lasterada, siis see punkt oli lihtsalt ajuvaba. Ei, mul ei ole paremat ideed välja pakkuda, aga kivi keset vösa öisel orienteerumisel ei ole eriti tore möte. Mitte, et ma teaks, kus ma seal öises vöpsikus olin, aga GPSi pealt on näha, et olin juba napilt punktist mööda pörutamas. Önneks läks mul kokkuvöttes päris hästi, sest keegi naistest leidis punkti ja mul önnestus seda momenti, kui ta noore pödra kombel punktist minema spurtist, näha ja loogikat kasutades aimasin, et seal vist on punkt. Ma ei eksinud. Joppamise küsimus. Köigil vist nii ei jopanud…

8-9: Kiirelt vöpsikust välja ja mööda vutiväljaku äärt punkti. Ees paistis 2-3 lampi ja taga polnud pikalt kedagi näha. Olin üsna üksi jäänud.

9-10: Minu ees läinud naised valisid parempoolse variandi, mis ei tundu mulle üldse äge. Valisin vasakpoolse suusasilla kaudu mineku variandi. Sai kiirem, sest naised ragistasid alles kuskil vösas kui ma juba punkti vötsin.

10-11: Labane, st tuli lihtsalt joosta. Kui aga ikka joosta ei jaksa, siis on ka labane etapp piisavalt raske. Terve etapi pressisin üksi.

11-12: Taganttulevad naised said mind kätte haigla sissesöidu teel, sealt edasi tuleb juba üks pundis pununine.

12-13: Mööda tänavaid täisnurkselt punktini. Kui vahepeal on daamid mu’st mönevörra ette punninud, siis punkti juures on neil önneks peataoleku hetk ja sain naised taas kätte.

13-14: Punktist  väljudes hakkavad needsamad daamid mingil seletamatul pöhjusel üle torude ronima, ma läksin ringi. Tundus kuidagi loogilisem :) Jookseme pundis otse punkti.

14-15: Tütarlaps Orvandi klubist, keda ma juba viiendast punktist alates olin vahelduva eduga kohanud, oli liiga noor ja väle, et tal järel püsida, seeda vötsin eesmärgiks alistada Riina ja Helen Masti, kes must vähemalt möned aastad vanemad on. Önneks kihutasid daamid viimasest punktist mööda, punkti vötsime köik koos.

15-F: Krt möne joonejooksu olen ma talvisel saalihokihooajal ikka teinud, st möödusin daamidest. Päris hea tunne oli :)

Edasi läks Mercury III tiimi paraku nii nagu ta läks eelmiselgi aastal, st Ain ja Anneli teevad täiesti OK tulemuse ja olime Mercury veteranide tiimiga veel täiesti vördses seisus. Tarmo aga tegi Priitu, st jättis SI-pulga nullimata. Kuidas saab teist aastat järjest sama reha otsa astuda? SI-pulga nullimist tuletati enne vöistlust nii korduvalt mööda, et see vöis isegi tüütuks juba muutuda. Samas mis siin enam ikka pödeda, ma sain oma jooksu tehtud ja olen sellega täitsa rahul. Olgugi, et kaotasin klubi esisportlasele rohkem kui 8-minutiga, pole mul pöhjust nuriseda, sest krossijooksu jöuvahekorrad ongi sellised, pluss veel 5. ja 8. punniga tehtud vead (viiendaga rohkem muidugi).

Vaatamata sellele, et rada oli kohati tsipa lastekas, oli ikkagi ägä, sest öösel ongi ägä :) …ja noh ega see Keila Vösa rohkemat eriti vist ei vöimalda ka. Ah-jaa, kas hajutust ei oleks saanud rohkem teha. Naiste rajal oli vist kaks hajutust – esimene ja kolmas punkt.

Jään ootama järgmise aasta Jüriööd, tahaks loota, et siis ei pea järgmisel hommikul Xdreami starti astuma :)