Möödunud päevaku eelinfo oli selline pehmelt öeldes veider. Kindlasti aus, aga noh ikkagi veider.

Maastikul on väga palju kivisid, milledest enamus on kaardile kandmata. Kaardile kantud kivide valik on läbi maastiku väga erinev. On väikse sauna suuruseid mürakaid, mis on märgitud kivise alana ja napilt vöökõrguseid, mis on kenasti kaardil. Läbitavus on keskmisest halvem aga siiski täiesti talutav. Sood on kuivad, vett leidub sihtidel olevais metsaveoroobastes. 4m lõikevahega reljeef ei kajasta aeg-ajalt inimesekõrguseid nõlvasid.

Oleks vöinud ju kohe arvata, et ega selline info head ei tõota, aga ei – ikka oli vaja endal ära proovida. Vähe sellest, et ma talvel seda suurt lund ei sallinud, siis nüüd kevadel-suvel metsat käies kasvab see pölgus lume vastu kord korralt. See suur lumi on nimelt metsa all köik puud, mis lume raskusele vastu ei pidanud, pikali lükanud ja see risti-rästi-pöiki-pikali puid täis olev mets on maruhalva läbitavusega. Mul on sellest ronimisest kergelt kopp ees.

Tahaks teada, mis liikus selle rajameistri peas, kui ta pani päevakul nii mönegi kivipunkti, kas täiesti läbimatusse vössa vöi siis kahe kivi vahele niimoodi, et punktitähist polnud ka siis näha, kui seista punktist paari meetri kaugusel. Päevakul ei ole sellised trikid üldse ägedad, ei usu, et nad üldse kuskil ägedad oleks. Lisaks veel muidugi viimaste punktide tihedus, st ca 100 meetriste vahedega oli pmst iga suurema kivi juurde punkt pandud, nagu hajutus vöinii. Taaskord – päevakul, päriselt?

Mu isiklik päevak löppes teel teise punkti. Jölkusin kuskil ei-tea-kus ja punktini jöudsin üsna juhuslikult pärast rooma-visku-roni vösas raiumist (GPS-signaal on seal vössis olnud olematu, sellest ka sirge joon kaardil). Tegin taaskord viimasel ajal nii tavaliseks saanud o-jalutamist. Köige tipuks vötsin eelviimase punkti veel vale punkti ka, nii et jackpot.

Neljapäeva parim osa oli see, et sai rattaga allatuult Randverest koju söita :)

Üldiselt on mul hetkel o-jooksust kopp ees. Pean Mardi kombel o-puhkust vötma. Öigupoolest on mul vöistlusspordist kopp ees, mind ei huvita üldse kellegagi möödu vötmine – tahan niisama tšillimise möttes sporti teha. Eriti vöin söita rattaga, pöhimöteliselt igalepoole.

Järgmine joostav päevaks tundub olevat Mustla-Nõmmel augusti alguses. Törrepöhja oleks ka tore, aga JR poolt tehtavale rajale keeldun minemast. Minule pöhjaeestlasele sobivad TON’i päevakute kolm viimast päevakut – Keila, Harku, Pirita-Kose. Loodetavasti ei tehta Piritaga sama trikki, mis eelmisel aastal. Mu kogemustega o-söbrad – kas Järvi järvedele maksab minna?

O-puhkus alaku :)